| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Eesti > Rain Rannala: probleemiks ei ole kiirus, vaid turvalisus |
 |
Rain Rannala: probleemiks ei ole kiirus, vaid turvalisus
|
| Loe lisaks |
|
|
|
Viimase kuu aja jooksul on taas diskuteeritud rahvaspordi olemuse üle, seda eeskätt kiiruse ja turvalisuse vaatenurgast. Rain Rannala hinnangul on murekohti mitmeid, kuid nende lahendamist alustatakse valest otsast.
Enam kui kümme aastat rahvarallidel ja -sprintidel konkurentsi pakkunud ja praegu vaieldamatult tippkonkurentsi kuuluva Rain Rannala sõnul seavad kehtivad tehnilised tingimused võistlejad ebavõrdsesse seisu. "Nüüdsest jälgitakse tehnilistes tingimustes punkti, mille järgi on autodel keelatud programmeeritavad ajud. Situatsioon on selline olnud juba aastaid. Autode võimsusnäitajad on sellised, et uue tulijana standardautoga ei olnud võimalik konkurentsis püsida. Lisaks saab Evode puhul originaal ajuga samasuguseid numbreid, kui programmeeritava ajuga. See tähendab, et progeaju keelamine ei mõjuta järelikult kiirust. Pigem tekitab progeaju keelamine just probleeme neile, kes võistlevad vanemate autodega, millede ajusid üldse üle kirjutada ei saa. Nii jäävad need võistlejad ebavõrdsesse olukorda, võrreldes uuemate autodega osalevate sõitjatega."
Pärast juuli keskel toimunud Otepää rahvasprinti, kus üks võistlejaist sõitis suure hooga vastu puud, otsustas tehniline komisjon järgmisel võistlusel Saaremaal põhjalikult kontrollida võistlusautode "ajusid". Rain Rannala sõnul ei saa programmeeritava juhtaju kasutamine olla väljasõitude põhjuseks. "Otepääl juhtus küll kiires kohas õnnetus, kuid sellest ei räägita, et Saaremaa sprint olnud veelgi ohtlikum ja keerulisem ning kus juhtus kordades rohkem õnnetusi," jätkab ta. Õigluse huvides olgu siiski märgitud, et Saaremaa etapil viibis kohal ka komitee esimees Talis Perosti, kel polnud korraldajaile raja valiku suhtes etteheiteid.
"Probleemiks ei ole täna autode kiirus, sest see on ju loomulik, et uuemad masinad lähevad kergemaks, võimsamaks ja seetõttu ka kiiremaks. Probleemiks on autode turvavarustus või õigemini selle puudumine versus radade kiirused," jätkab Rain Rannala. Ta märgib, et kui kiirus looduslikul võistlusrajal on suur, tuleb seda kunstlike vahenditega piirata. "Aeglasemaid radasid saab kindlasti teha, kus keskmine kiirus ongi 50-70 km/h, kuid ohtlikuks muutub tippkiirus. Sellist rada, kus tippkiirus on alla 100 km/h, mina veel näinud ei ole. Ning Otepää õnnetus just sellise kiiruse kandis juhtuski. Seetõttu ei näe mina loogikat tänaste radade juures, et autodele on keelatud paigaldada liiklusseaduse poolt lubatud turvakaart, kui see on korralikult passi sisse kantud. Eesti Autospordi Liit peaks tegelema sellega, mis on seotud otseselt turvalisusega, mitte kaudsete asjadega, mis reaalselt efekti ei anna."
Kuuldavasti plaanib alakomitee tulevast aastast keelustada kruusarehvide kasutamise suvistel võistlustel. Seda sammu staažikad harrastajad heaks ei kiida, kuna paremat haardumist võimaldavate rehvide kasutamise keelamine muudaks olukorra märkimisväärselt halvemaks. Äsja Lätis minirallil võistelnud Karel Tölp toob võrdluseks näite, et kui kui Eestis stardib ta reeglina võistlejaterivi keskel, ei ole tee ääres väljasõidule viitavaid jälgi, Lätis aga sageli. "Ka laupäeval oli seal väljasõite päris palju. Tavarehvil ei ole ju külgpidamist ja see ei seisa rööpas. Tänavarehvidega on palju ohtlikum võidu sõita. Kui Eestis on probleemiks kiirus - tehkem siis šikaane juurde! Tänavarehvidega on igavene keeruline võidu sõita. Otse sõites veel saab kuidagi pidama, aga kui peab samal ajal keerama, on lugu kehv. Rehv peab-peab-peab ja siis on järsku pidamine alt läinud."
"Autospordi liit tahab pidada rahvasporti sellise mõiste all, et iga mees tänavalt saaks tulla ja sõita, aga reaalsus on ju hoopis midagi muud," ütleb Rain Rannala. "Ei tule keegi otse tänavalt, sest esiteks muutuvad rajad autosid lõhkuvateks, mis on suure osalejate arvu juures arusaadav. Teiseks nõuavad tehnilised tingimused teatud turvavarustuse korralikku kinnitamist auto kere külge. Rahvasport on siiski harrastajatele mõeldud ralli ja sprint, kus osalejad on oma autod vastavalt ette valmistanud. Rahvasport on ala, mis võrreldes suure ralliga on soodsam, sõltuvalt tasemest palju soodsam."
"Kui autospordi liidu jaoks on praegune kontseptsioon vastuvõetamatu, siis tuleks äkki nimevahetus kasuks? Rahvaspordi nime all üritus jääks täiesti standardautole (kui seda suudetakse kontrollida) ja tavarehvile ning rajad šikaanidega veel aeglasemaks. Eesti Autospordi Liit saab oma tahtmise. Sama ürituse käigus võiks teha hobiralli, kus osad šikaanid eemaldatakse ning autodel on elementaarne turvavarustus sees. Saavad ka võistlejad ning korraldajad oma tahtmise. Üks ilma teiseta sureb välja osavõtjate puuduse tõttu."
Millised arengud ootavad rahvasporti ees, on keeruline öelda. Et olukord ei ole täna aga kõige roosilisem, sellest annab tunnistust kasvõi asjaolu, et nädala alguses teatas rahvaspordi komitee liige Olavi Pukk alakomiteele oma soovist turvavaatleja amet maha panna.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
