Subaru Forester 2,0 XE

Aastaid on Subaru mudelite alustaladeks olnud boksermootorid ning pidev sümmeetriline nelikvedu. Nii ka Foresteril, mis tänavuseks aastaks läbis uuenduskuuri, saades seejuures esimese Subaruna "aiste vahele" kolmanda põlvkonna mootori.

Uue 4-silindrilise bensiinimootori puhul säilitati kerge kaal ja kompaktsed mõõtmed, madalal asuv raskuskese ning väike vibratsioonitase. Võrreldes boksermootorite senise põlvkonnaga pakub kolmanda generatsiooni mootor samaväärse võimsuse juures paremat pöördemomenti. Keskmine kütusekulu on tootja andmetel langenud 8,6-liitrilt 7,5 liitrini.

Läbinud bensiinimootori ja automaatkastiga varustatud Foresteriga paar tuhat kilomeetrit, jäi proovisõidu vältel kõigile pingutustele vaatamata keskmiseks kuluks minimaalselt 8 koma midagi liitrit sajale kilomeetrile. Miks koma midagi? Sest tundus, et süsteem oli valmis seda näitu kuvama armatuurlaua ülaosas paiknevale tabloole vaid 0,2 liitri kaupa. Nimetatud näitu saabki Foresteri puhul jälgida ainult märgitud kohast ja mitte "kellade" juures asuvalt vedelkristallekraanilt, mis on leidnud koha senisest elegantsema kujustusega ning selge loetavusega näidikutepaneelis tahhomeetri ja spidomeetri vahel.



Varasemast Foresterist oluliselt erinev on kliimapaneel keskkonsoolis. Kolm suurt nuppu on asendatud digitaalse näidikuga. Kallimatel variantidel 2,0 XS ja 2,0 XE on automaatne kahe tsooniga kliimaseade. Navigatsiooniseade kuulub Foresteri puhul lisavarustuse hulka, küll aga on see standardvarustuses 3,6-liitrise mootoriga Subaru Outbackil.

Foresteri salong on uuenduste käigus saanud kvaliteetsema ilme, kuna kasutatud on paremaid materjale. Kõik, alates stiilsest näidikuteplokist, parkimiskaamerast kuni täisdigitaalse kliimaseadmeni välja, kõneleb autotootja sõnul luksuslikumas keeles. Erilist luksust selles maasturis siiski pole ja ka kõige vingema varustusega Subaru Foresteri sõitjateruum on üsna askeetlik ja peetult tagasihoidlik.

Sõidukis leidub küllaldaselt panipaiku, kuhu saab kergelt mahutada rahakoti, mobiiltelefoni, võtmed, kirjutusvahendid, peenraha või joogitopsi. Eriliselt tahaks tootjat kiita keskkonsoolis käetoe all paikneva mahuka panipaiga eest, kuhu õnnestus vaevata paigutada poolteise liitrine joogipudel. Parajalt ruumikad on uksetaskud. Samuti mahutab võrdlemisi palju kindalaegas. Üks panipaik asub lisaks tagaistmes, mille keskmisest osast avaneb väljapööratav topsihoidja.



Kui Foresteri istmed ei ole ehk pikaks retkeks kõige paslikumad, siis ruumi puuduse üle reisijad selles autos vaevalt kurta saavad, kuna jala- ja pearuumi jagub küllaldaselt nii ees kui ka taga istujaile. Pagasiruum on seevastu aga üsna ahtakene, mis on antud auto juures ka üks suuremaid miinuseid. 40/60 suhtes allaklapitav tagaiste annab häda korral siiski võimaluse 450 liitrise pagasiruumi mahtu kasvatada rohkem kui 1600 liitrini (vastavalt 1610 l katuseluugiga mudelil ja 1660 l katuseluugita mudelil).



Siinjuures tasub märkimist väga praktiline pagasiruumi kummikate, mis paraku standardvarustuse hulka ei kuulu. Väga tõhusad on standardvarustuses sisalduvad kummist jalamatid sõitjateruumis - ei libisenud jalg matil ega matt põrandal. Ja porimatid olid piisavalt suured, et jalatsitega salongi kandunud liiva ja sodi kinni hoida. Pakutakse ka tekstiilmatte, mis on soovi korral täiendava summa eest juurde ostetavad.





Nüüd aga sõidumugavusest. Asfaltkattega maanteel, sealhulgas pikirööbastega trassil püsis Forester suurepäraselt. Jäigavõitu vedrustuse tõttu olid asfaldiaugud küll selgelt tuntavad, ent kruusakattega teel tundis see sõiduvahend end ülimalt koduselt. Sõidetud sai ka munakivisillutisel, kus liikumine ei erinenud tuntaval määral varem proovitud testiautodest. Foresteri kiirustundlik rool paistis nii aeglasel kui ka kiirel sõidul olevat tuimavõitu, oodanuks veidi tundlikumat. Roolivõimendi väljalülitamise võimalus Subaru Foresteril puudub.



Autol olid all Yokohama Geolandar G95 standardrehvid mõõduga 225/55 R17, mille tekitatud kerge müra oli salongis saatjaks kogu teekonna vältel. Siinkohal tahaks uskuda, et mõnd muud marki rehve kasutades õnnestub olukorda parandada. Ehk ka 16-tolliste velgede ja 215/65 mõõdus rehvide puhul, mida tootja alternatiivina pakub.

Mis uuemat ehk facelift'i läbinud Foresteri varasemast eristab? 4,56 m pikkuse ja 1,78 m laiuse auto välimus ei reeda just palju, kuna muudatused on selles osas võrdlemisi tagasihoidlikud.



Vahest kõige kindlamini saab seda eristada efektsema iluvõre või näiteks küljepeeglitesse integreeritud suunatulede järgi. Küljepeeglid ise võivad aga esmakordselt seda autot juhtivat sohvrit tõsiselt üllatada - kumbki peegel moonutab selliselt, et objektid tunduvad asuvat kaugemal, kui need tegelikult on.

Mudelivärskenduse läbi teinud Foresteri puhul näikse olevat rõhutud praktilisusele. Jätkuvalt. Kuigi proovisõiduauto oli varustuselt vingeim saadaolev, elektrilisi lisasid selles väga palju ei leidunud. Kõik harjumuspärane, näiteks küljeaknad, juhiiste ja suur katuseluuk olid siiski liigutatavad elektriliselt. Samas ei pruugi niisugune robustsem lahendus vastupidavuse seisukohalt olla sugugi halb, kuna tegu on ikkagi maasturiga - autoga, mille nimi võiks vabatõlkes kõlada kui metsnik. Kui tuimalt eeldada, et tegu pelgalt metsameestele mõeldud autoga, võib tõsimeeli imeks panna, kuis on Foresterist saanud viimaste aastate üks müüduim maastur kogu Baltikumis.

2008. aasta kevadel müüki tulnud Subaru Foresteri on Balti riikides müüdud ligemale 2000. Uuenduskuuri läbinud 2011. aasta mudel jõudis müügile alles mõned kuud tagasi ja nende arv paarist tuhandest moodustab väga väikese osa - kaubaks on läinud ligikaudu paarsada autot. Kui võtta arvesse Foresteri kõik kolm põlvkonda, siis sõidab Baltikumi teedel hetkel umbes 5000 Foresteri.

Plusspoolele tuleb uusima Foresteri puhul kanda praktiline varustuspakett - püsikiiruse hoidik, kergveljed ja kliimasüsteem on standardvarustuses. Kõikide mudelite baasvarustusse kuulub ka stabiilsus- ja veojõukontroll VDC, Bluetooth telefonisüsteem, esi- ja tagaklaasi soojendus ning kolm aastat tasuta hooldust. Bensiinimootoriga XS ja XE mudelitel on põhivarustuses ka kahe tsooniga digitaalne kliimaseade ning 4,3-tollise ekraaniga parkimiskaamera. Tagurduskaamera ja ksenoontuled on enamikel mudelitel.



Subarul öeldakse olevat madalad ülalpidamiskulud. Missugune on aga uue Foresteri soetusmaksumus? Tuttuue Foresteri hind näikse olevat mõneti soodsam, kui mõne muu tootja sarnaste parameetritega sõidukil. Subaru Foresteri hind võib küündida küll üle 30 000 euro, ent odavama otsa auto saab kätte 22 861 euroga. Uut Foresteri soetades olulisel määral tingida ei kannata, kuna põntsu nende autode saadavusele pani märtsis Jaapani kirderannikut tabanud maavärin ja sellele järgnenud tsunami. Euroopasse imporditavad Subarud pannakse aga eranditult kokku Jaapanis.

Koostekvaliteet tundus proovisõiduks kasutada antud autol võrdlemisi hea. Plastiku naginat keskkonsoolist oli korra küll kuulda, ent selle tekkepõhjus jäi saladuseks sõidu lõpuni. Nõndasamuti jäi teadmata, kas hästi valgustavate esilaternate valgusvihu värin kruusateel oli vaid selle konkreetse auto probleem.

Usutavasti on Subaru Forester Eesti tingimustesse päris sobiv sõiduk, kuna suure plussina ei lakka nelikvedu toimimast ka kiiruse kasvades. Majanduslikult mõtlevatele inimestele võib olla heaks argumendiks auto kõrge järelturuväärtus.



Ka on Forester turvaline auto. Olemas on hulgaliselt turvapatju ja -kardinaid. Et tõepoolest on, selle reedab vaid ebatasane pind rooli keskel Subaru logo ümber - just sealt peaks padi häda korral välja kargama. Euroopa NCAP testis Forester küll osalenud ei ole, ent auto on läbinud Jaapani ja Austraalia NCAP testid, kus on mõlemas pälvinud maksimaalsed 5 tärni. Ameerikas on USA liiklusohutuse instituut (IIHS) andnud Foresterile hinnangu "Top safety pick", mis tähendab oma klassi kõige turvalisemat autot.

Mis turvalisust puudutab, siis mitte just ainukordne, ent väga nutikas lahendus on kasutusele võetud küljeustes, kus asetsevad pisikesed punased tuled - need on pimedal ajal avatud ukse korral märgatavad teistele liiklejatele ning valgustavad küllaldaselt autosse siseneda või sealt väljuda sooviva inimese jalgeesist.



Fotod: Rando Aav, Tarmo Leedis