| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Eesti > Sprindisarjade korraldajad ootavad võistlejailt arvamusi |
 |
Sprindisarjade korraldajad ootavad võistlejailt arvamusi
Varasematel aastatel on suuremjagu arvestusklasse Hepa karikasarjas ja Lääne regiooni meistrivõistlustel kattunud Eesti Autospordi Liidu karikasarja omadega. Tänavu ei pruugi see aga nii jääda.
Tavapäraselt alustati kahe sprindisarja uut hooaega eelmise aastanumbri sees. Nimelt sai Hepa karikavõistluste ja Lääne regiooni meistrivõistluste uus hooaeg alguse mullu 12. detsembril. Kummagi võistlussarja üldjuhendid avaldati novembris ja selle alusel ka esimene võidusõit läbi viidi. Punktiarvestuse klassid jäid neis sarjades samaks, nagu see on olnud varasematel aastatel.
Tänaseks on selgunud, et Eesti Autospordi Liidu karikavõistlused toimuvad aga 2013. aastal senisest erinevatel alustel. Kui seni masinaklassid võistlustel kattusid, siis 17. jaanuaril avaldatud Eesti Autospordi Liidu karikavõistluste üldjuhendiga nähakse seal ette varasemast erineva kubatuuriga masinaklasside loomine. Seega kavandatavatest muudatustest enda kureeritavas karikasarjas andis autospordi katusorganisatsioon teada kõigest kolm nädalat enne esimest etappi.
Tavapäraselt on kaherattaveoliste tänavasõiduautode klasse olnud kaks, millest esimeses autod mootoritöömahuga kuni 1,6 liitrit ja teises üle 1,6 liitri. 2013. aastal on autospordi liidu karikasarjas arvestusklasside jaotust oluliselt muudetud. Nn väikeses klassis lubatakse rajale autodega, mille mootorikubatuur 1800 cm³. Sinna loetakse võistlusautod, mille tegelik mootori kubatuur koos mõõtmisveaga ei ületa 1840 cm³. Teises, nn suures klassis võisteldakse autodega, mille mootoritöömaht 1800 cm³ ehk tegelik mootori kubatuur koos mõõtmisveaga on üle 1840 cm³.
Muudatuste sisseviimist on autospordi liidu rahvaspordikomitee põhjendanud põgusalt asjaoluga, et tuldi vastu võistlejate soovidele. Ilmselt tuleb 1,6-liitriste autodega võistlemisele niisuguseid samme astudes kiiresti lõpp.
Kõik see seab alternatiivsete võistlussarjade korraldajad ebamugavasse seisu, kuna nii Hepa karikasarjas kui ka Lääne regiooni meistrisarjas on kaherattaveoliste autode klassijaotuse piiriks endiselt 1,6 liitrit. Pealegi on üks etappidest peetud ja punktid võistlejaile välja antud. Seega rahvasprintidel, mis kuuluvad nii alternatiivsete võistlussarjade kui ka Eesti Autospordi Liidu karikasarja arvestusse, ei saa tänavu enam punkte arvutada vanal moel, kus paremusjärjestus klassis oli ka aluseks punktiarvestusele.
Missugused oleksid alternatiivid? Kas tühistada avaetapilt antud punktid ning viia üldjuhendites klassijaotus samadel alustele, kui on autospordi liidu karikasarjas? Kas täiendada üldjuhendeid klausliga, et maha läheb punktiarvestusest ühe etapi asemel mitu võistlust? Kas arvutada kattuvate võistluste puhul punkte vana metoodika alusel, sõltumata osaleja klassist? Või hoopiski lugeda Lääne regiooni meistrisarja ja Hepa karikavõistluste arvestusse kuuluvaiks küll ka planeeritud kattuvad etapid, kuid selle klausliga, et kuni 1,6 ja üle 1,6-liitrise mootoriga autode klassides punkte ei anta. Ühtegi päris head varianti ilmselt ei olegi. Analüüsimiseks ja parima lahendi leidmiseks aga aega napib, sest järgmine etapp peetakse juba 9. veebruaril.
"Kahe võistlussarja üldjuhendid koostati eelmisel aastal vanal alusel," räägib Hepa karikasarja korraldava mittetulundusühingu Rapla Kardirada esindaja Tiit Soa. "Et niisugused kardinaalsed uuendused on autospordi liidul plaanis, sellest oleks võinud varem teavitada." Ta viitab asjaolule, et kui keegi ka planeeritavatest sammudest teadlik oli, siis avalikkuse eest on seda kahetsusväärselt kaua varjatud. Ka ei informeeri rahvaspordikomitee muudatustest võistlejaid ega korraldajaid autospordi katusorganisatsiooni ametliku veebilehe vahendusel, kus viimane avaldatud otsus pärineb aastast 2010.
"Niimoodi üle päeva ei saa autospordi liit asju otsustada. Nad ju teavad, et Lääne regiooni meistrisari ja Hepa Cup hakkavad aasta lõpus," kritiseerib Läänemaa keskset meistrisarja korraldava Igaühe Terviseklubi esindaja Kalle Kruusma. "Planeeritavad muudatused peavad olema aasta enne teada, et võistlejad ja korraldajad saaksid ettevalmistusi teha."
Tõsi on siiski ka see, et 2011. aasta 1. jaanuarist kehtivad tehnilised tingimused ega ka värske rahvasprindi võistlusmäärus klasside jaotust ei sätesta, mistõttu autospordi liidu alakomiteed klassijaotuse määramise osas süüdistada oleks ülekohtune.
Tiit Soa ütleb, et kuna nüüd peab kiiresti tegutsema, võib ühe variandina kõne alla tulla alternatiivsete võistlussarjade üldjuhendite muutmine bülletääniga, millega senist klassijaotust muuta. Samas möönab ta, et avavõistlusel 2WD-V ja 2WD-S klassis osalenuid seab see ebavõrdsesse seisu ja võib tekitada võistlejates pahameelt. Soa märgib, et ollakse sundseisus, kuna juba esimene Eesti Autospordi Liidu ja Hepa karikasarja arvestusse kuuluv võistlus on sel laupäeval. "See sõit võistlussarjades kattub. Klassid aga mitte."
Eelmisel hooajal Lääne regiooni meistrivõistlused nö väikeste klassis võitnud Argo Kästik ütleb, et praegune olukord on päris keeruline: "See oli komitee poolne möödapanek, et EAL karikasarja üldjuhend tuli liiga hilja. Ütlen, et see tekitab ka minul küsimärgi, sest kõik on selleks tehtud, et sõita väikeses klassis. Nüüd uues klassis sõitma hakkamiseks tuleks teha uus auto. Seega peaks sel hooajal olema kaks autot..."
Kästik ütleb, et ideaalset varianti alternatiivsete võistlussarjade korraldajatele tõenäoliselt polegi. "Kahes erinevas klassis punkte arvestada oleks tõepoolest keeruline. Võiks olla terve hooaeg veel kuni 1600 klass ja suur sealt üles."
Hepa karikasarjas nn väikeste klassis võidu saavutanud Karel Tölp, kes Läänemaa meistrivõistlustel pidi Argo Kästikule läinud hooajal alla vanduma, tunnistab, et temal ei ole täna enam vahet, mis klassid on. "Soetasin endale võimsama Honda Integra. Mina neid sarju ei plaani väga sõita," lausub ta. Kästik ja Tölp tunnistavad, et väga head lahendust välja pakkuda ei ole, sest omad agad on igasuguse otsuse vastuvõtmisel.
Neile meestele konkurentsi pakkunud Meelis Marmor kinnitab, et kui praegune 1600 klass kahes võistlussarjas ringi muuta, lööks see asjad sassi. Samas tunnistab Marmor, et tema enda sõitusid see ei mõjuta, kuna jätkab võistlemist "väikeste" klassis. "Mind ei pane see kuidagi autot vahetama või midagi muutma. Pandivere rahvarallil läks küll kehvasti, lõhkusin vundamendiploki otsa auto ära ja kere läks kõveraks, kuid auto süda on terve. Otsin uut keret."
Tiit Soa ütleb, et kui põhisarjas ehk EAL karikasarjas on klass viidud 1800 peale, siis hakataksegi vastavaid autosid ehitama. "Eeldan, et valdav enamus läheb ajapikku üle 1800 peale," lausub ta, lisades, et ei pea siiski mõistlikuks sellist klasside muutmist autospordi liidu karikavõistlustel. "See ei ole minu hinnangul mõistlik samm. Suur mootor on suur mootor. 1600 oli seni aastaid selgelt piiritletud."
Veel mullu osales kuni 1,6-liitrise mootoriga kaherattaveoliste autode klassis alternatiivsetes sprindisarjades 24 võistlejat, kellest aktiivsemaid võistlejaid oli kümmekond.
Et langetada võistlejaile sobilik otsus, pöörduvad Tiit Soa ja Kalle Kruusma autosportlaste poole küsimusega, missugusel moel oleks mõistlik kõnealuste klasside punktiarvestust tänavu pidada. Kas väärtustamaks avaetapil kogutud punktiskoori, oleks mõistlik lahendus klasside jaotust mitte muuta ja järgmistel etappidel lülitada klassid kuni 1600 ja üle 1600 punktiarvestusse vaid siis, kui võistlus ei kattu Eesti Autospordi Liidu karikasarja etapiga? "Ootame kiiremas korras sõitjate arvamusi, et vastu võtta otsus," palub Soa.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
