| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| Avaleht > «Uus aasta toob kindlasti huvitavaid arenguid» |
 |
«Uus aasta toob kindlasti huvitavaid arenguid»
Veidi üle poole aasta Eesti Autospordi Liidu peasekretärina töötanud Martin Harak vaatab tagasi lõppevale aastale ja annab mõista, et tulevikku vaadates saab olla optimistlik.
Vaadates lõppevale hooajale tagasi, mis on see, mis tegi meele rõõmsaks ja mis pani muretsema?
Kõigest pool aastat tööd pole paraku suutnud erilisi töövõite lauale tuua, eesootav aasta toob aga kindlasti huvitavaid arenguid ning süsteemis päevast-päeva veidikene targemaks saades on võimalik ka miskit rohkemat korda saata.
Kui heaks saab hinnata Eestis autospordi, eriti rallispordi taset tänasel hetkel?
Rahvusliku rallispordi tase on üldiselt tugev ning mis ka käesoleva hooaja Eesti meistrivõistlustelt selgus, siis tase on ka üpris tasavägine. Samuti on niivõrd väikse riigi kohta Eesti autospordi saavutused maailmas olnud hiilgavad ning saavutused kordavad end kindlasti ka tulevikus.
Arusaadavalt on ootuste latt täna kõrgele seatud ning seda eriti ralli puhul. Ja tõeline rallisõber ka teab, et eestlaste tulemused ei ole olnud kehvad. Võtkem kas või hetkeks aega ning võrrelgem möödunud 20 aasta tulemusi näiteks Saksamaa, Itaalia või Venemaa sõitjatega. Etteruttavalt olgu öeldud, et avastused võivad olla üllatavad.
Vanad kalad loobuvad rallisõidust, noori aga peale tulemas ei ole. Kas ja milliseid samme kavatseb EAL astuda lähiperspektiivis, et ala kandepinda laiendada?
Vanema põlvkonna sõitjate loobumises pole otseselt miskit halba. Vähemalt nii kaua, kuni nad jäävad spordialaga seotuks. Kõik ei saa sõita - ning kui kahju meil poleks ka mõne sõitmisest loobumisest - tuleb siingi näha asja helgemat külge. Puht finantsiliselt vaadates on turul mingi hulk reklaami-toetusraha, mis käib koos kindlate sõitjatega. Aktiivsest sõitjakarjäärist loobudes, kuid ralliga seotuks jäädes suundub see raha nüüd näiteks tolle väärika sõitja hoolealuse karjääri toetuseks.
On selge, et sportralli on lihtsalt proovimiseks või harjutamiseks liiga kallis ning ajamahukas, rahvaspordi tänane formaat pole võib-olla tootnud soovitud määral nn päris rallisõitjaid. Urmo Aavaga oleme arutanud viise, kuidas aga uusi huvilisi juurde tekitada. Oleme unistanud sarjast, kus osalevad nö tehasemeeskonnad ehk meie mõistes kohalikud autode maaletoojad-edasimüüjad paneksid stardirivvi välja ühe oma hetkel müügis oleva sõiduki. Sõitjaks olgu siis kas direktori poeg või ettevõtte sisese konkursi kaudu leitud osav lukksepp. Võistluse formaat aga ei tohiks olla otseselt kiirust soosiv ehk atraktiivsuse säilimiseks peaks olema võimalik võita mistahes automargiga võisteldes. Kiirusliku iseloomu "tapmiseks" sobivad enamasti kõiksugu viktoriinid ja vigursõidud, mis aga paraku kõlavad autospordi kontekstis ebaseksikalt, kuid küll hea eesmärgi nimel neilegi uue mõõtme suudab anda. Olen neil teemadel arutlenud nii Maanteeameti kui ka AMTEL-i juhtidega ning leidnud, et õige kandepinna ja mastaabi leidmisel oleks sellisest ettevõtmisest kasu nii liiklusohutusele kui automüügile.
Olen isiklikult väga suures vaimustuses superkrossist, kuna selles osalemine ei maksa liiga palju ning peaks seeläbi olema sobilik paljudele. Eks meelsus ongi see, mis muutmist vajab. Olen paljusid kuulnud rallist rääkivat kui millestki sõgedalt kallist ning eks see ju nii ongi, aga alates kuskilt tasemest. Lihtsalt järeleproovimiseks ja teadasaamiseks on ka soodsamaid võimalusi ning nende propageerimisega tulebki tegeleda. Vaimustus ja meelsus tekib tavaliselt ikka sealt, mida ise on võimalik käega katsuda.
Missugused prioriteedid on autospordi liit seadnud aastaks 2013?
Olulisemate prioriteetidena saab nimetada võistlusdistsipliinide promotsiooniga tegelemist. Olgu selleks siis ise panustamine või konkursi korraldamine promootori leidmiseks ja tööle rakendamiseks aastaks 2014. Veidi kriitiliselt ütlen, et võistlused meil ju kogu aeg toimuvad, võistlejad osalevad ning meistrid selguvad, kuid kui palju teab sellest laiem avalikkus? Antud teema on muidugi ulatuslikum ning siin ei saa aastaga loota näha autosporti teiste spordialade õlgadel seismas, kuid teadlikult teemaga tegelemata ei saa ka miskit paremaks minna. Ma ei soovi öelda, et EAL sooviks mõne alaliiduga otseselt sõdida, kuid kõik sõltub siingi kindlast ressursist. Alaliiduna peame valutama südant iga noore poisi-tüdruku pärast, kelle lapsevanem paneb mängima jalgpallitrenni.
Ilmselt on tänavu kõige rohkem tähelepanu olnud suunatud MM-sarjas võistelnud Ott Tänakule. Siinkohal ei saa küsimata jätta, missuguse mulje on saarlase sõidud jätnud, kas on olnud võimalust tema võistlemisele kaasa elada?
Ott ja Kuldar on võimsad ning ehkki avalikkus armastab pruukida vägisõnu nende ebaõnnestumiste pärast, tõi nende kolmas koht Sardiinia rallil mulle kui autospordihuvilisele ikka siira pisara silma. Mõneti on kahju, et ei suudeta mõista nende poolt saavutatu olulisust. Probleem kipub olema meie harjumuses näha eestlasi igapäevaselt võitmas MM-etappidelt poodiumikohti, kuid eks seegi ole inimlik.
Huvitav on see, et täpselt 10 aastat tagasi saavutas üks teinegi eestlane oma esimese poodiumikoha MM-sarjas ning Oti ja Kuldari saavutusega on justkui üks oluline küsimus saanud vastuse. Nimelt küsimus, et kas Markko Märtin võis olla pime juhus Eesti autospordis? Täna võime sirge seljaga vastata, et konkureerime selles arvestuses kõikide ralli suurriikidega. Statistikahuvilisena ei saa siin märkimata jätta Urmo Aava tulemusi.
Aga miks on üldse oluline statistikat silmas pidada? Tegelikult justkui polegi, sest tundub nagu oleks sõitja täpselt nii hea, kui on tema viimane tulemus. Siiski, võin garanteerida, et Malcolm Wilsonit või Frank Williamsit ei huvita Saaremaa ralli või Audruringil toimunud Eesti meistrisarja etappide võitjad, veel vähem seal teiseks jäänud mehed. Keegi pole nii säravalt andekas, et teda teise maailma otsa otsima tullakse. Seega, loeb jällegi referents ning seda Eestil täna on.
Mõelgem korraks Mika Häkkineni karjääri peale. Ehkki toona oli üpris loogiline, et pärast Briti F3 võitmist avanes võimalus vähemalt testida F1 autot, oli selleski loos oluline koht Mika kaua-aegsel mentoril Keke Rosbergil. Ja täpselt nii ongi, et kui juba Rosberg kedagi isiklikult soovitab, eks me siis vähemalt kuulame poisi ära. Samamoodi juhtus Kimi Räikköneniga, keda upitas omakorda Häkkinen. Ja võib-olla polegi asi niivõrd upitamises, kui lihtsalt sidemete loomises või teadmises, et Soome on ju võidusõiduriik ning seal juba eksisteerib sponsoritele atraktiivne toetajaskond. Uuest aastast on stardirivis Valtteri Bottas.
Ja see näib töötavat, sest tuues kõrvale paralleeli Venemaaga, kus turg ja inimeste arv on oluliselt suurem ja näiteks juba puht statistiliselt peaks selle kuskil avarustes sirguma uus Senna või Schumacher, kuid ei too teda sealt keegi välja ega lähe ka keegi otsima, kuna puudub referents.
2012. aastale näidatakse kohe finišilippu. Kas pole parem üks vana ja järeleproovitud aasta, võrrelduna uue ja tundmatuga?
Uuel aastal ootavad ees ikka senisest põnevamad võidusõidud. Pikisilmi ootan Audruringi avamist ning selle esimesi võistlusi. Tunnistan ausalt, et ei ole lõpuni kursis kõigi võistlusdistsipliinide tegemistega, kuid tundub, et vahest kõige kõrgemat tõusu on hetkel läbi tegemas drift. Pärast Audruringi käivitumist saab tuule tiibadesse kindlasti ka meie ringrajasport.
Kindlasti toimub mitmeid nö avalikkuse silme alt eemal tegevusi. Loodame jätkata EAL Akadeemia programmiga ning iga hetk on FIA-lt tulemas vastus, kas meie poolt 2013. aastaks kirjutatud projekt väärib toetamist. Tänavune ja esmakordselt sellises mastaabis korraldatud EAL Akadeemia puhul võinuks tagantjärgi vaadates teha mitmeid asju pisut teisiti, kuid kokkuvõttes tahaks loota, et selles osaleda saanud noortele sai sisse pandud kasvama mingigi pisik, mis aitaks neil mõelda autospordist kui väga olulisest tegevusest nende jaoks.
Autosport paraku on ala, kus osalevad need, kes saavad ja mitte need, kes võib-olla peaksid. Siin ei olegi mitte midagi teha ning nii on see olnud ja on ka tulevikus. Seega tuleb tegeleda selle materjaliga, mis käes on. Kõige olulisem on sõitjal esitada endale küsimus, et milleks üldse sõidetakse? Ja mis kõige üllatavam, siis ega keegi ei oskagi midagi mõistlikku selle kohta kosta. Ega ju üht ja ainuõiget vastust polegi, kuid on ju olemas palju "pisikesi" eesmärke. Näiteks saada ringiaeg järgmisel sõidul kaks sajandikku paremaks või tulla F1 maailmameistriks. Kas kui paljud üldse oskavad lahti mõtestada ja paberile kirjutada, kuidas käib kahe sajandiku võrra kiiremaks saamine? Ja et kas üldse suudetakse sõita kümme ringi järjest täpselt ühte sajandikku? Olen kuulnud, et näiteks Fernando Alonso suudab ja oskavat seejuures veel teistele kah õpetada.
EAL Akadeemiast peab tulevikus välja kasvama mitmetasandiline programm, kus alumises otsas süstitakse noortesse pisikut ning paralleelselt sõidetakse eelpool mainitud tänavaautode sarjas. Kesktasemel tegeletakse juba EMV-l osalevate kesktaseme sõitjatega, selgitatakse näiteks toitumise ja psühholoogia olulisust. Tipptase keskenduks aga ühele-kahele väga lootustandvale noorele. Arusaadavalt ei jõua me nende plaanideni uuel või sellele järgneval aastal, kuid ots on hetkel lahti tehtud.
Kindlasti peame nägema vaeva kohtunike koolitusprogrammi juurutamisega. See on kindlasti perspektiivikas võimalus saada autosporti juurde noori ja tegusaid inimesi. Näiteks võib tulevikus hakata kõrgkooli tudeng saama praktika ainepunkte võistluste tehnilise kontrolli kohtuniku töö eest. Kogenumad kohtunikud aga juba pääseda MM-rallile tööd tegema jne. Täna must-valgelt arusaadav süsteem puudub ning see on probleem, mis takistab noorte süsteemi lisandumist.
Ühe huvitava ideena on plaanis koostöös kardiliiduga kutsuda ellu lastele mõeldud hobikardisari. Võistelda saaks vaid sõitjad, kes pole kunagi võistluskardi sarjas osalenud. Kui kujutame ette formaati, kus võistluspäev sisaldaks treeningut, kvalifikatsiooni ja võistlust, saaksime sarja, kus üks osavõistlus maksaks osalejale maksimaalselt kuni 30 eurot ning ei vältaks üle poole puhkepäevast. Hooaja meistrile võiks auhinnaks olla näiteks üks treening ja üks võistlus päris võistluskardiga EMV etapil. See plaan ei ole veel lõplikult valmis, kuid töö selle nimel käib.
Uuel aastal soovime senisest rohkem olla pildis ka liiklusohutuse propageerijana. Liiklusohutusega tegelemine ei tähenda ainult helkurite ja voldikute massilist jagamist, sest ohutu autosõit on paljuski tunnetuslik protsess, millele aitavad kaasa teadmised tehnikast, paagitäis kulutatud kütust libedarajal või tunnike kodus simulaatori taga. Näiteks armastavad paljud juhid targutada, kuidas libedal teel külglibisemisega toime tulla arvestamata seejuures, et kas räägitakse esi-, taga- või neliveolisest autost. Oleks ju äärmiselt vaimustav, kui igaüks saaks tulla ja oma papagoitarkusi ohutus keskkonnas presenteerida.
Olen liiklusohutusest rääkinud Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoniga. Oleme aru saanud, et ühise eesmärgi nimel saame kindlasti miskit koos ära teha. Alaliiduna suudame kindlasti paremini ligi pääseda meie tuntud sõitjatele ning paluda neil anda kübeke oma PR-väärtusest mõne kampaania reklaamimiseks. Sarnaselt toimetab ju täna FIA, kelle sõnumit kannavad edasi Schumacher, Alonso, Hamilton, Button jt. Miks mitte kujutada tulevikus EAL aastalõpu peol üht liiklusohutuse teemalist tänukirja üle andmas Schumacherit ennast. Loomulikult võib ironiseerida, et millist reaalset kasu see toob, kuid kindlasti ei tõuse sellest ka kahju.
Missugused on soovid autosportlastele uueks aastaks?
Kõigile autospordisõpradele sooviks tegusat uut aastat ning ikka rohket osavõttu võistlustest kas siis võistleja, abijõu või pealtvaatajana.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
