Imre Karu: Sel hooajal oleks võinud rohkem õnne olla
"Lõppenud hooajal oleks võinud rohkem õnne olla," sõnab Eesti rallikrossi meistrisarjas konkurentsi pakkunud Imre Karu, kes aastat alustas uue autoga ning poole hooaja peal pidi taaskord autovahetuse ette võtma.
"Esimestel etappidel sai otsustavaks asjaolu, et auto ei olnud võistlusteks tehniliselt valmis," põhjendab esirattaveolise Lada Samaraga kihutanud Imre Karu. "Auto saime küll avaetapiks kokku, aga seadistada seda ei jõudnud, proovisõidust rääkimata. Esimesed ringid sõitsin sisuliselt alles Misso etapil. Peale auto seadistuse puudus ka ettevalmistus minul kui sõitjal, mis omakorda võimaldas rajal liikuda vaid rahulikult kulgedes."
"Järgmiseks etapiks Tallinnas olime mootorile tublisti jõudu juurde saanud, kuid siis tekisid uued jamad. Kõigepealt ei olnud kütusesurvet piisavalt ning siis kadusid ära teine ja kolmas käik."
"Põltsamaa etapil pidin startima standard käigukastiga. Mõttes oli vaid treeningsõidu kilomeetreid koguda," jätkab Karu. "Nende mõtete kiuste suutsin just sellel etapil selle hooaja kõige keerulisema olukorra endale sepistada. Avarii tõttu pidin sisuliselt uue võidusõiduauto maha kandma."
Imre Karu tunnistab, et õhulennu tõttu purunenud auto valmistas suure pettumuse paljudele. "Olime ju Ladaklubi inimestega mitmeid kuid kõvasti pingutanud," nendib ta. "Pärast seda intsidenti oli kodus perega isegi hooaja pooleli jätmine teemaks - minu garaažis veedetud aeg hakkas pingeid tekitama ja nüüd siis kõik jälle otsast pihta. Lisaks muidugi finantseerimise küsimus. See viimane leidis lahenduse Ladaklubi toetajate ja kaasaelajate algatusel korraldatud korjanduse ning Tamrexi, Dpd ja Liqui Moly Eesti abiga. Ladaklubi rahvas leidis ka uue turvapuuriga kere, millele tehti vajalikud keevitamised, värviti valgeks ja seejärel toodi uus kere mulle koju edasisteks töödeks. Sellest hetkest liitusin mina auto ehitusega, seni lubati mul perega puhata."
Ühtegi etappi Imre Karu vahele ei jätnud ehk järgmiseks etapiks Missos oli jälle uus auto valmis. Tema vana krossiauto viidi Otepääle Rally Estonia raames korraldatud päästeameti õppustele, et päästjad saaksid kogemuse turvapuuriga sõiduki kere lahti lõikamisel.
"Neljas etapp Missos oli juba uue autoga, jälle ilma trenni kilomeetriteta," räägib Karu edasi. "Sõit osutus taaskord selliseks testi- ja trennisõiduks. Viies etapp Põltsamaal algas temperatuuri probleemidega mootoris ehk pärast trennisõitu oli plokikaane tihend viga saanud. Siin tuleb jälle kiita Ladaklubi, kes kastanid tulest vällja tõi. Plokikaane tihendit sõitis otsima üks klubilistest, kes selle lõpuks ka Jõgevalt leidis. Seni valmistati auto juures kõik tihendi saabumiseks ette. Pingutus tasus end ära - viimaselt kümnendalt kohalt jõudsin lõpuks neljandaks."
"Kuuendast etapist alates oli auto juba nn. töökindel, kuid siis sai õnn otsa. Kõigepealt sõitsin kuuendal etapil finaalis ilma kõrvalise abita teelt välja. Seitsmes etapp Põltsamaal oli kuni teise eelsõiduni nn. minu päev. Sadas kergelt vihma, rada oli niiske, sobis ideaalselt nii minule kui ka minu autole. Kõik oli tore. Siis hakkas paduvihma sadama. Sellises koguses vihm enam mulle ei sobinud ja nii ma kõik ära pusserdasin."
"Kaheksas etapp Kulbilohus. Seal auto toimis tehniliselt hästi, aga rehvid kulusid alt ära. Oli viimane etapp, uute rehvide jaoks rahalisi vahendeid ei olnud ja nende kulunud rehvidega ei õnnestunud enam midagi korda saata."
Hooaja lõpetas Imre Karu omas masinaklassis kuuendana. "See oli küll ühe koha võrra kehvem eelmisest aastast, kuid sellel aastal oli konkurents tunduvalt tugevam ja arvestades kõiki neid seiklusi polegi ju tegelikult üldsegi paha tulemus!"
"Kindlasti soovin tänada oma tänavusi toetajaid: Tamrex, Dpd, Cramo, Kruze Disain, Liqui Moly, Siilike, Metal Express, Kulukaubandus, Tehnoturg-T Raadiosidekeskus ja Eesti Ladaklubi!"