| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > «Olime mere ääres ja kusagile enam minna ei olnud» |
 |
«Olime mere ääres ja kusagile enam minna ei olnud»
Ilmselt teavad paljud Kreisiraadio sketši mere äärde ära eksinud rallimeestest. Nüüd koges sarnast olukorda reaalsuses mitu eestlaste ekipaaži, kes osales Kuramaa rallisprindil ROAD klassis.
"Ülesõidul eksisime ära. Sattusime mere äärde. Nii saab öelda, et nüüd on Võrno ka järgi tehtud," räägib võistluse 10. kohaga lõpetanud Janno Nuiamäe. Nimelt kadus Nissan Sunnyl sõitnud Janno Nuiamäel ja Hendrik Soomrel üheksanda ja kümnenda punkti vahel järg käest ning nad seiklesid tükk aega mööda Lätimaad kohtades, kuhu võistlustrass tegelikkuses ei viinud. "Kogu selle jama põhjuseks oli üks vale ristmik. Oleksime pidanud lihtsalt varem ära pöörama," naerab Nuiamäe, kellega koos tegi sama seikluse mere randa veel kaasa üks lätlaste ekipaaž ning eestlased Peeter Kaibald - Jarmo Liivak. "Kolmekesi seiklesime seal," resümeerib Nuiamäe.
Kui Janno Nuiamäe - Hendrik Soomre suutsid kokkuvõttes ROAD klassis tiimikaaslaste Imre Vaniku ja Janek Ojala järel siiski kirja saada üsna hea tulemuse, ei sujunud Peeter Kaibaldi ja Jarmo Liivaku sõit ootuspäraselt päris ralli algusest peale.
Liivak räägib: "Läksime Lätti nii, et ainukesteks seadmeteks olid stopper-kell ja minu telefon. Juba esimesel katsel hakkasin telefonis olevas programmis kahtlema. Kuna esimesel täpsuslõigul oli ainult üks määratud keskmine kiirus, oli lihtne - pidime hoidma minu telefoni järgi keskmist ja andsime minna. Kohe üsna katse alguses möödusime lahtise tagaluugiga sõitvast Moskvitšist, kus istusid Ruslan Pleshanov - Imre Jelle. Aga õigest keskmisest oli ikka veel ligi 15 km/h puudu. Tegime kõva tempot, kuni olime juba finišis. Olin küll ideaalaja välja arvutanud, kuid ei vaadanud stopperit enne, kui finišis olime. Tähendab, jõudsime üle minuti varem kohale!"
"Enne teist täpsuslõiku seadistasime natuke veel telefoni, kuid hiljem selgus, et tulutult. Olime katsel ja sama jama jälle, keskmist kätte ei saa. Mõistsime, et asi on väga mäda, kui nägime juba Nuiamäe ja Soomre auto tagumist poolt. Nemad startisid meist kaks minutit varem! Vaatasin siis stopperit ja avastasin, et ma ei olnud seda käima pannud. Kiire arvutus stardiaja järgi näitas, et tuleb aega parajaks teha, kuid otsustasime ikkagi 20 sekundit varem finišisse minna, kuna olime juba piisavalt trahvi kogunud eelmise katsega. Nii otsustasime, et täpsuslõikudel teeme oma sõitu ja natuke proovime ka stopperi järgi," jätkab Liivak. "Need täpsuslõigud olid veel lihtsad, aga katsed, kus tuli ise startida ja mis olid nii-öelda orienteerumiskatsed ja kus tuli ka avatud liiklusega teel jälgida keskmist kiirust - need olid parajad katsumused. Üheksandal katsel suutsimegi ära eksida, nii et lõpuks otsustasime Nuiamäe - Soomre järgi võtta, kui neid nägime. Seda põhjusel, et vähemalt kümnenda katse starti jõuda. Tuli aga välja, et nad on eksinud! Nii olime vahepeal mere ääres ja kuskile minna enam ei olnud. Olime seal kolmekesi koos: meie, Nuiamäe - Soomre ja üks lätlaste meeskond. Lõpuks otsustasime koordinaatide järgi minna kümnenda katse starti. Kuna meil korraliku GPS-i polnud, lootsime jälle Nuiamäele järgi võtta, sest neil oli GPS olemas. Kuid siis tekkis neil probleem koordinaatide sisestamisega. Kui see lahendatud sai, jõudsime ka õigeks ajaks starti."
Janno Nuiamäe ütleb, et tegu oli päris keerulise võistlusega, kus eksimused olid kerged tulema: "Kaheksanda peal oli üks aps sees seoses muruplatsiga. Meie läksime mööda teed, aga ilmnes, et trass läks üle muru. Kes seda oleks osanud arvata?! Nii, et see olukord valmistas meile üpris palju segadust."
"Tulemus oleks ROAD klassi arvestuses võinud parem olla," jätkab teist aastat Kuramaa rallisprindil võistelnud Nuiamäe. "See Läti sõit oli päris keeruline. Üheksas katse eriti, jube nikerdamine. Pidi läbima ka sama kohta mitu korda. Kui legend klappida ei tahtnud, kaotasime aega, kuna läksime tagasi kohta, kus kõik paigas oli."
Ainsad katkestajad olid Eero Brecher - Harri Jõessar, kellel hakkas viltu vedama juba enne startimist. "Kõik oli vägev, aga starti jõudmisega läks meil kiireks," sõnab Brecher. "Pärast tehnilise kontrolli läbimist Liepajas pidime jõudma 66 km kaugusel asuvasse starti Leedus," jätkab ta. Kuidagi läks nii, et Volkswageniga sõitnud mehed olid stardist juba paari kilomeetri kaugusel, kui nad ühtäkki avastasid, et on läbi käimata Lätis asuvas eelstardist. "Muidugi sõitsime seda kohta otsima ja seiklesime veel tükk aega mööda Läti metsi, tehes 50 kilomeetrise ringi. Eksisime ära, kuna GPS-il sai aku tühjaks ja meil ei olnud millegi järgi orienteeruda. Starti siiski jõudsime, pealegi väga täpselt - 40 sekundit oli veel aega."
Kahelt katselt said Brecher ja Jõessar aja kirja, ent siis jäi nende osaks kiirete sportautode võidusõidu vaatamine raja servast. "Nii kurb saatus tabas meid. Esimese katse saime lõpuni. Teisele katsele minnes sai vool otsa. Saime 6 kilomeetrit sõita ja jäime raja äärde. Kõik enne töötas aga just siis tekkis see tehniline probleem. Seega, katkestasime. See ajas tigedaks, aga tuleb üle elada - tehnikasport."
Päris palju ajatrahve, osalt jällegi rajalt eksimise tõttu, kogusid Ruslan Pleshanov - Imre Jelle ning Konstantin Vedennikov - Darja Antonova. Läinud aastal koos Pleshanoviga võistelnud Antonova tunnistab, et aastaga on palju meelest läinud: "On lihtsalt ära ununenud. Ja inimfaktor mängib seal suurt rolli, eriti kui on üks katse, kus on mitu lõiku ja mitu keskmist kiirust. Et me ajatrahve saime, on minu viga - eksisime ära ja ei leidnud enam õiget kohta üles. Näiteks pidime peateed mööda sõitma, mitte otse. Meie läksime otse ja siis enam ei jõudnudki õigeks ajaks järgmisesse kontrollpunkti."
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
