Andres Ots – hinnatud paariline mitmele mehele

Seda, et Eesti autoralli meistrivõistlusi juhib pärast kahte etappi nii absoluutarvestuses kui ka klassis N4 Kaspar Koitla, julgesid ennustada vähesed. Noort tallinlast hoiab juba teist hooaega õigel kursil läänevirulane Andres Ots.

Omaaegse kõva rallimehe ja praegu Viru rallit korraldava Märt Otsa poeg Andres (26) on mees nagu orkester: tegutseb eraettevõtluses, on poliitikahuviline (kuulub teist koosseisu järjest Vinni vallavolikogusse, kandideeris märtsis ka Riigikogu valimistel), aitab isal rallisid korraldada ning on kõigele lisaks hinnatud kaardilugeja, kelle teeneid kasutab käesoleval hooajal koguni kaks meest.

Autoralli on teie elusse vist kogu aeg kuulunud?

Seda küll. Niipalju kui ennast mäletan, olen alati võistlustel kas isa või nüüd kahjuks juba manalamehe Priit Kasakuga kaasas olnud. Ise alustasin 2006. aastal, kui võtsin osa paarist rahvasprindist. Pärast seda pole võistlustel enam rooli taha kippunud ja pean kaardilugeja ametit. 2007. aastal alustasin koostööd noore omakülamehe Timo Heiskoneniga. 2008. aastal sattusin pooljuhuslikult Kaspar Koitla autosse: Hiiumaal oli sprindivõistlus, aga Kasparil polnud kaardilugejat. Sprindis võib üks kaardilugeja ka mitme piloodi kõrval sõita ja Kaspar kutsus, kas ma lisaks Timole loeks ka talle kaarti.

Sama aasta lõpus võistlesime koos Kaspariga veel Soome meistrivõistluste etapil ja seejärel Šotimaal. Klappisime hästi ja lõimegi lõplikult käed – Kasparil oli enne seda aasta jooksul vist kolm erinevat kaardilugejat, kuid ei kedagi kindlat.

Tänavune hooaeg on teil alanud üle mõistuse hästi – absoluutarvestuse liidrikohta ei osanud keegi ennustada.

Tõesti on hästi alanud, poleks ise ka oodanud. Kasutatav tehnika pole tegelikult meie oma – auto kuulub ühele Venemaa klubile. Seetõttu ei saanud me enne talverallit ka testida ega harjutada. Aga Kaspar polnud ju enne seda nelikveolise autoga praktiliselt sõitnudki! Tundub, et see talle kohe sobib.

Tahaksime muidugi rohkem treenida, aga paraku pole see praegu võimalik. Kaspar käis mullu Venemaal võistlemas ja jäi seal oma andekusega silma Ivan Mironovile, kes võttis meid selleks hooajaks n-ö oma tiiva alla. Ta on isegi kahte erinevat autot meile kasutada andnud, kuid Subaru, millega oleme Lätis võistelnud, tundub olevat aeglasem kui Mitsubishi ja seepärast eelistame ise viimast.

Tänavu tahaksime kaasa võistelda kõigil Eesti rallidel ja võimalusel ka Lätis toimuvatel võistlustel. Pikemaid võistlusreise hetkel plaanis pole, sest rahakott ei kannata.

Kaspari ja Andres ühiselt kaugemal tänavu ei võistle, küll aga teeb seda Andres Ots?

Jah, teen koostööd ka Martin Kanguriga, kel samuti pole õiget kaardilugejat. Tahame osa võtta IRC-sarjast, mille esimene etapp toimub 2.-4. juunini Jaltas. IRC on hea tasemega sari, seda loetakse WRC-sarja järel tugevuselt järgmiseks. IRC tekkiski siis, kui WRC oli suures kriisis ja vaevles sõitjate vähesuse käes. Põhirõhk on IRC-sarjas S2000 klassi autodel, kuid eraldi arvestust peetakse ka kaherattaveolistele autodele. Martini ja minu kasutada on kaheveoline Honda, kuulume tugeva tehasetoetusega meeskonda.

Häid kaardilugejaid on siis vähem kui sõidumehi?

Mina ka täpselt ei tea, miks see nii on, aga tõepoolest on kaardilugejatega probleeme. Keskmisel tasemel, nagu meil siin Eestis, jagatakse tavaliselt ka kulusid ja võib-olla peletab see mõne mehe eemale – maksta tuleb, aga sõita ei saa. Samuti peab kaardilugeja vist tõesti veidi nupust nikastatud olema – usaldan ju ennast täielikult piloodi meelevalda. Mina ei saa autot muud moodi juhtida kui vaid jutuga ja ainult sellest tavaliselt ei piisa.

Samas - ega ma mingit hirmu ka pole tundnud, kuigi üle kaelagi on mõned korrad käidud. Paar tundi enne võistluse algust on ärevus sees, kuid tulede kustudes kaob seegi. Ega ma seal kõrvaistmel istudes teed suurt näe – kui hakkaks ringi vahtima, läheks lugemine sassi või jääks tempos maha. Tagumikuga tunnen kurve ja muudkui loen – sageli ma ei teagi, kui napilt mõni oht mööda läheb.

Kuidas Viru ralli korraldamine edeneb?

Kuna ma ise võistlen, siis otseselt korraldusega ei tegele. Põhilise töö teevad ära ikka isa Märt ja Oleg Gross. Jooksvate küsimuste lahendamisega tegelen muidugi mina ka – ralli korraldamine on üks paras peavalu ja sekeldus.

Kõrvaltvaatajale tundub rallivõistluse korraldamine igati glamuurne tegevus – palju raha, tähtsad mehed, säravad autod.

Paraku on kõik palju proosalisem. Muuhulgas on palju füüsilist ja musta tööd – šikaanide paigaldamine, piirdeaia tokkide tagumine, pärast rallit trassiäärse ala koristamine jne. Raja ääres elavad inimesed on õnneks valdavas enamuses mõistvad ja heatahtlikud. Kuidas teisiti iseloomustada perenaist, kellele üks ja sama mees kaks aastat järjest koduhoovi sisse põrutas ja lillepeenra ära lõhkus?

Minu andmeil on eelseisval Viru rallil teie isiklik kinnisvara ka "suures ohus", sest asub Rakvere linnakatsel sellises kohas, kuhu vabalt võib võistlusauto ära eksida.

Nii hull asi muidugi pole, küllap mehed saavad õigel ajal hoo maha võetud. Tegelikult on kõik rallid sellisteks puhkudeks kindlustatud – kui kolmandate isikute varaga peaks midagi juhtuma, siis makstakse see välja. Viru rallil on ju selline lugu olnud, kus Margus Murakas sõitis külamehe puukuuri pilbasteks ja aasta hiljem jäi sama kuur kellelegi teisele ette. Rallisõbrad ja võistluse korraldajad aitasid kuuri üles ehitada ning kindlustus hüvitas kulud.

Mis autoralli linnakatsetesse puutub, siis neid on rallisõitjate arusaamas kahte tüüpi. Ühed koosnevad pikkadest sirgetest, mahapööretest ja paarist šikaanist ja sellist ei taha tõepoolest keegi sõita. Teised on tehnilised ja sisaldavad mitmeid elemente ning nende vastu pole kellelgi midagi. Rakvere linnakatse kuulub kahtlemata teise kategooriasse. Olen kuulnud, et ka konkurendid peavad Viru ralli linnakatset vaata et üldse Eesti parimaks.

Andres Ots on Kaspar Koitla kaardilugejana tänavuste Eesti rallimeistrivõistluste liider.

---

Kas näitleja Andres Ots sõidab rallit?

Näitleja ning lavakunstikooli õppejõu Andres Otsa nimekaimust rallimees Andres Ots on endalegi tahtmatult kokku keeranud päris koomilise segaduse. Sellise, et ühe hingetõmbega ei seletagi asja ära.

Paljud rallisõbrad olid ja võib-olla on praegugi kindlalt veendunud, et näitleja ning puuriida-laulu esitaja Andres Ots sõidab muuhulgas ka rallit. Haneks läksid isegi need, kes rallindusega rohkem kodus kui tavainimene.

Milles siis asi? Andres Ots on levinud nimi. Eestis elab sellenimelisi vähemalt neli, mõni ime, et üks neist sõidab rallit ja teine on tuntud näitleja. Aga rallisõpradel oli oma silm kuningaks! Vaata vasakpoolset pilti! On ju näitleja Andres Ots?



Tegelikult on lugupeetud näitlejal Andres Otsal (parempoolsel pildil) ralliseltskonnas nii nimekaim kui ka teisik ja see tekitaski segaduse. Vasakpoolsel pildil on tegelikult Tiit Jüriöö – juba nõukogude ajal rallit sõitnud mees, kes kaasajal on kaarti lugenud oma pojale Olavi Jüriööle.

"Ausalt öeldes pole varem tähelegi pannud, et isa nimetatud näitlejaga sarnane on," lausus Olavi Jüriöö. "Ise oled iga päev ninapidi koos ja märka selliseid asju. Kui aga mõtlema hakata, siis on tõesti sarnane."

Näitleja Andres Ots kinnitas, et oli rallimees Andres Otsast juba varem teadlik: "Saaremaal ühe võistluse ajal nägin, et selline nimi oli auto küljes, ja naersime omaette, et vaat millega nimekaim tegeleb. Ise ei sõida ma aga üldse autoga, mis siin veel siis rallist rääkida."

"Tiit Jüriöö on igatahes uhke nimi ja las ta kannab seda ausaste edasi, kuigi eks teatav sarnasus mul temaga tõepoolest on. Paraku jäävad igasugused rallisõidud teisikutele ja nimekaimudele - mina jään jalgrattale truuks."