| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Kodune rallikrossi meistrisari muutuste teel
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
Peatselt lükatakse käima Eesti rallikrossi meistrivõistluste uus hooaeg. Tänavusest hooajast meistrisarja kureeriv Rallikrossi Arenduse mittetulundusühing on mullusega võrreldes kavandanud mõningaid muutusi.
"Arvestusklassides astuti samm edasi, et ühtlustada võistlusklasse rahvusvaheliste klassidega ja et ka kodune konkurents oleks tihedam," nimetas rallikrossi komitee esimees Madis Uibo ära kõige olulisema muudatuse.
ERK 2000 klassist peaks komitee hinnangul kujunema nn tagarattaveoliste autode klass nagu D2. Selles klassis ei saa tulevikus sõita 2-liitrise mootoriga esirattaveolistel autodel, millele on tehniline kaart võetud pärast 2010. aastat. Uued selle masinaklassi autod peavad olema tagarattaveolised.
Junior 1600, standard 2000 ja ERC 2000 klasse tänavusest hooajast enam ei ole. Päris uue masinaklassina lisandus rahvuslik RWD klass, mis mõeldud spetsiaalselt tagarattaveolistele autodele. Tänavu saab olema neli üldist arvestusklassi: D1, ERK 2000 (D2), D1A ja RWD. Lisaks on masinaklass ERK juunior, kus osalevad 12-17 aastased noored ja kes sõidavad koos võistlusklassiga ERK 2000.
"Division klassid põhinevad rahvusvahelistel reeglitel ja on väikeste lisavabadustega, et edasi saaksid võistelda kõik olemasolevad autod. Näiteks D1A klassis tohivad võistelda juunior 1600 ja standardklassi esirattaveolised autod. ERK 2000 klassis saavad võistelda nii esi- kui ka tagarattaveolised autod, millede mootorikubatuur on kuni 2000 cm³. Sinna kuuluvad uued division 2 autod ja ERC ning standardklassi autod. RWD on rahvuslik klass, mis on mõeldud võimsatele tagaveolistele autodele mootorimahuga kuni 3,5 liitrit."
"Tehnilised tingimused on läinud võrreldes eelmiste aastatega vabamaks," jätkas Uibo. "Neid on muudetud rahvusvaheliste reeglite järgi, sellise mööndusega, et kõikide olemasolevate rallikrossi autodega, millele on väljastatud Eesti Autospordi Liidu tehniline kaart, saab mingis klassis võistelda. Diferentsiaali blokeering on vaba kõikides klassides, samuti ei ole sõltuvuses mootor auto margist. D1A klassis võetakse kasutusele nn monorehv, mida tarnib alakomitee. Rehvi tüüp on slick."
Tänavu Eesti meistrisarjas võistlevad autod saavad sõltuvalt masinaklassist erineva taustaga numbrikleebise. Otsuse tingis rahvusvahelise autoliidu vastavasisuline muudatus. Igas klassis saab olema kindlat värvi numbrialus: D1 klassis valge, D1A klassis helesinine, D2 ehk ERK 2000 klassis heleroheline ning RWD klassis kollane.
"Seoses FIA muutusega võtsime ka meie üle võistlusnumbrite süsteemi, kus iga klassi numbripõhi on eri värvi, et väärtustada klassi võitjaid. Et iga klassi meister saaks sõita numbriga 1," selgitas rallikrossi komitee esimees. "Noorte klassile lisatakse numbri aluse ülemisse nurka N tähis."
Viimasel komitee koosolekul arutati, kuidas jagada võistlusnumbreid klassides D1A, ERK 2000 ja RWD, kuna selliseid klasse mullu ei olnud. Otsustati, et võistlusnumbrid antakse välja klassides D1A, ERK 2000 ja RWD klassides järgmiselt: eelregistreerimise järjekorras sarjamaksu tasumise alusel ning nendes klassides väljastatakse võistlusnumbrid alates numbrist 2. D1 klassis jagunevad numbrid vastavalt 2010. aasta hooaja tulemustele.
Lisaks muutub sel aastal võistlemise kord. "Muudatusi tuleb finaalsõitudes. Finaalsõitudes stardib endise kaheksa asemel kuus autot. Finaalsõidud on muudetud selliseks, et oleks rohkem võitlust edasipääsu nimel," ütles Madis Uibo ja lisas, et seda süsteemi kasutatakse Euroopa meistrivõistlustel, kus sõitjate arv on näidanud kasvutendentsi.
"Uus asi on ajasõit. Varem toimus eelsõitude stardijärjekorra määramine loosi teel. Ajasõitu kasutatakse ka rahvusvahelistel võistlustel ja see võimaldab välja selgitada õiglasemat stardi järjekorda eelsõiduks. Treeningsõitu on õigus sõita igal võistlejal 2 korda 3 täisringi. Eelsõidud sõidetakse klasside kaupa, et sõidud oleksid võrdsemad ja huvitavamad."
2011. aastal jagatakse punkte 16. esimesele sarjas osalejale: esikoha saavutanu teenib 20, teine 17, kolmas 15 ja neljas 13 punkti. 16. tulemuse kirja saanule antakse 1 punkt. Tulemuse saamiseks peab võistleja finišeerima vähemalt ühes eelsõidus. "Kui toimub kuni 5 etappi, siis lähevad arvesse kõik etapid. Kui toimub 6 või enam etappi, siis arvestatakse maha halvim tulemus," märkis Uibo.
Komitee esimees märkis, et tänavu on võistlejatel kohustuslik viibida võistluse avamisel, kus tutvustatakse vahenduskohtunikku, ajamõõtmisvahendit ja teisi võistlusega seonduvaid asju. Ajamõõt toimub sel aastal transponderitega, mis võimaldavad aega mõõta 1/1000 sekundi täpsusega.
Hooaja avaetapp peetakse 21. mail Harjumaal. Järgmine osavõistlus viiakse läbi juba nädal hiljem Võrumaal Missokülas.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
