| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Harrastussportlaste avalik kiri rahvaspordi komiteele
Teadaolevalt toimus 3. novembril Eesti Autospordi Liidu rahvaspordi komitee istung, kus võeti vastu otsuseid, mis muudavad järgmisest aastast oluliselt kogu rahvasporti. Sellega seoses edastame komiteele avaliku kirja.
Vastavalt koosoleku protokollile kavandatakse väga suuri muutusi seoses rahvaralli formaadiga alates tulevast aastast.
Soovitud on leida laiemat kandepinda ala populariseerimisele ja lisada võistlustele rohkem vigursõiduelemente. Soovitakse tuua kõik katsed kinnistele ringidele ja lagedatele platsidele. Kahjuks Eestis kinniseid ringradasid on võimalik üles lugeda vaid mõni üksik. Suurema osa kardiradade omanikud autosid peale ei luba!
Komitee soovib rõhuda ala ohutusele ja see on väga õige. Samas ei tohi unustada, et ala senistele harrastajatele jäävad järele väga kasinad võimalused.
Rahvaralli korraldajad ja komitee on seni teinud edukat tööd. Rajad on võistlejatele olnud huvitavad, kuid samas piisavalt ohutud, et ei ole juhtunud tõsiste tagajärgedega õnnetusi. Teelt väljasõite on ette tulnud, aga autode kahjustused on jäänud mitmeid kordi väiksemaks, kui tänavaliikluses aset leidnud õnnetuste puhul. See näitab korraldajate väga suurt professionaalsust ohutuse tagamisel ja tõhusat komitee poolset kontrolli.
Küsitavusi tekitab stenogrammi täielik ära keelamine. Rahvaralli peaks olema hea võimalus autospordiga tutvumiseks ning algkogemuse saamiseks. On oluline tunnetada, mis rallisõit eneses hõlmab ja kuidas kahe inimese vaheline koostöö autos toimib. Rallis on kõige alus stenogramm, et üldse saaks sõita konkurentsis. Kus siis veel õppida selle põhitõdesid, kui mitte antud ala juures? Sportralliga seotud teine liiga peaks olema viimane proovikivi enne "suurt" rallit, kuid alguse peaks saama teha ikkagi väiksematel kiirustel analoogsel rallivõistlusel.
Tuleval aastal soovitakse rahvaspordile pookida juurde uusi alasid, samas ära keelates hetkel hästi toimivat ja populaarset rahvarallit. Rahvaspordis võistleb hooajal keskeltläbi 300 võistlejat. Lisaks nendele on ala juures sõitjate vanemad ja sõbrad, kes abistavad. Raja ääres on publiku huvi piisavalt suur. Me võime julgelt väita, et asutakse reformima ala, mis puudutab otseselt või kaudselt vähemalt tuhandet inimest. Kahjuks ei ole muudatuste sisseviimisel arvestatud rahvasportlaste arvamusega.
Protokollis on kirjas, et 2010. aastast rahvarallil enamus tulemusest ei sõltuks pikkadest katsetest, vaid vigursõidust ja muudest lisaülesannetest. Sellel aastal Haapsalu rahvarallil oli ühe katsena sees "lilleõie" katse. Kindlasti meeldis see kõige vähem 4WD masinaklassi võistlejatele - teistel polnud võib-olla selle vastu midagi. Samas - kui enamus katseid oleksid sellised, siis vaevalt teistegi arvestusklasside osalejad enam väga õnnelikud oleksid. Üksikud sellised vigursõidu-elemendid rahvaralli juures on täiesti mõistetavad, kuid tervet rallit ainult nendele üles ehitada ei oleks mõistlik.
Eesti Autospordi Liit võiks mõelda eraldi vigursõidu sarja käivitamisele, kuid seda praeguse rahvaspordi kõrvale, mitte asemele.
Kõnealust komitee protokolli silmas pidades võib öelda, et praegu on tehtud liiga suuri muudatusi väga lühikese tähtajaga. Sellised otsuseid tuleks teha aastase varuga, sest paljud inimesed on planeerinud osalemist rahvaspordi sarjades just 2010. aastal ning on teinud selleks otstarbeks investeeringuid.
Rahvaspordi komitee koosoleku päevakorra esimeseks punktiks oli protokollis märgitud tänavuse aasta kokkuvõte, aga sisus pole sellest kahjuks mingit märget! Mis olid need probleemid? Milline on olnud sellel aastal komitee tegevus?
Rahvasportlased loodavad alakomiteelt saada rohkem infot ja täpsustusi. Samuti sooviksid võistlejad ise neil teemadel kaasa rääkida. Rahvasportlased on valmis endi hulgast valima paar esindajat ning siis vastavate ala juhtivate ametnikega kokku saama ning läbi arutama konkreetsemaid muudatusi. Rahvasportlaste seas on ka palju kogenuid rallisõitjaid ning inimesi, kes on alaga tegelenud selle sünnist saati ning kes oskavad kaasa rääkida ala jätkusuutlikku arengut silmas pidades.
Rain Rannala
Simmo Nestor
Mihkel Vaidlo
Risto Kippasto
Veiko Veldemann
Erkki Ponkin
Elvis Pukk
Aare Pukk
Jaan Kronberg
Antti Kangro
Avo Kangro
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
