| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Rallit jäid varjutama väljasõidud ja traagiline intsident |
 |
Rallit jäid varjutama väljasõidud ja traagiline intsident
|
| Loe lisaks |
|
|
|
Lõuna-Eesti autoralli katkestas rajalt väljasõidu tõttu 13 ekipaaži. Kõige õnnetumalt lõppes ralli neljandal kiiruskatsel esimese numbri all võistelnud soomlastele, kelle auto rataste all hukkus pealtvaataja.
Traagiline intsident leidis aset ralli neljandal lisakatsel, kui rallipaari Sebastian Lindholm - Pertti Lahtinen Peugeot 206 WRC teelt välja sõitis. Publikule keelatud alal jäi nende auto ette seal viibinud pealtvaataja, kes saadud löögist paiskus mitmekümne meetri kaugusele ning suri saadud vigastustesse kohapeal. Korduvalt Eestis rallidel võidutsenud Lindholm oli šokis, kui õnnetus oli juhtunud.
Katse katkestati, kuid võistlust ei peatatud. Ralli jätkus võistluse juhi otsusel pärast seda, kui oli kogunenud turvakomisjon ja teinud kiire analüüsi andmete alusel, mis oli saadud turvateenistuselt ja kiirabilt. Võistluse pressipealik Marek Mägar sõnas, et tekkinud olukord vajas analüüsimist. "Antud situatsioonis mina ei ütleks, et otsus rallit jätkata oleks olnud väär," lausus Mägar.
Kas olnuks eetiline ralli surmaga lõppenud õnnetuse järel pooleli jätta? Võistluse žürii esimees Toomas Diener lausus, et tema hinnangul oli võidusõidu jätkamine vastuvõetav. "See huvifotograaf eksis reeglite vastu. Tal paluti eemale hoida, kuid ta viibis keelualas," rõhutas Diener.
Pressis avaldatud teadaanded, nagu järgnenuks traagilisele avariile 10 minutiline leinapaus, ei vastanud korraldajate sõnul tõele, aga ajakava lõi kurb intsident tõepoolest sassi. Linnakatse hilines seetõttu 21 minutit. "Päris lõpuks jäi minutiline nihe," kommenteeris Marek Mägar. "Poodiumil anti kätte šampused ja neid ei avatud," lisas ta, viidates surmaga lõppenud õnnetusele.
Viimasel paarikümnel aastal sedalaadi õnnetusi siinsetel autorallidel juhtunud ei ole, küll on olnud inimvigastustega õnnetusi. Enam kui 50 aastat tihedalt autoralliga seotud ja omal ajal rallikomiteed juhtinud Uno Aava sõnul jäi viimane pealtvaatajaga surmaga lõppenud ralli möödunud sajandi kaheksakümnendatesse aastatesse.
Kokku leidis tänavusel Lõuna-Eesti rallil aset 13 katkestamisega lõppenud väljasõitu. Kas see võis olla tingitud asjaolust, et osade katsete keskmised kiirused olid liiga suured, ulatudes kohati üle 130 km/h. "Kiirused olid normaalsed," ütles Toomas Diener. "Kui on head teed, võib võitja keskmine üle 130 km/h minna küll, sellest pole hullu. Eestis on katsete keskmine kiirus rallidel piiramata. Muidugi, mida väiksem, seda parem. Eesti Autospordi Liidu turvavaatleja jälgib seda ja maksimaalne peaks olema keskeltläbi 130 km/h."
Võistluse viimasel katsel väljasõidu tõttu katkestanud Ago Ahu sõnul võinuks katsed keskmise kiiruse alandamist silmas pidades olla hoolikamalt valitud. "Eks ikka vähe palju seda kiirust oli. Seal annaks kindlasti kasutada muid variante. Ilmselt teid on, kus saaks oluliselt väiksema kiirusega sõita. Tallinna ümbruses on neid oluliselt raskem leida," ütles Ahu, kellel jäi sõit healt kohalt pooleli viimase katse eelviimases kurvis. "Ei olegi ühest põhjust, miks teelt välja sõitsime. Tõstis auto kergeks ja siis ei keeranud välja. Läksime kraavi mööda, kuni ette jäi vana betoonist truubi ots ja sealt üle. Kui ei oleks seda olnud, saanuks teele tagasi. Truup lõhkus auto alt puruks."
Kõige kiiremad olid seekordsel rallil kolmas ja neljas katse, kus leidis aset ka traagiliselt lõppenud avarii. Neljandal katsel tuli ralli seekord lisaks pooleli jätta kolme nulliga autol, mis sõitis 50 m pärast finišit kurvist otse ja rullus üle katuse.
Võistluse korraldustoimkonna liige Marek Mägar ütles, et enne võistlejaid rada läbinud ohutusautod pidasid katsetel kinni kohtades, kus ohtu nähti. "Jäädi seisma ja paluti inimestel ohutsoonist lahkuda. Korraldajad ja autospordi liit on rõhutanud, et pealtvaatajad jälgiksid korraldusi," sõnas ta.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
