| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Var ralli > Hermanson loodab untsu läinud hooajale ilusat punkti |
 |
Hermanson loodab untsu läinud hooajale ilusat punkti
"Tuleb tõdeda, et tiimi aasta võib lugeda kõigiti perseläinuks," tunnistavad Estonian Historic Rally Garage (EHR Garage) liikmed, avaldades lootust, et nädalavahetusel Alpides õnnestub kiiresti sõita.
"Hooaja alguse suured plaanid sõita kaasa kõrgema koefitsiendiga Euroopa historic-ralli meistrivõistluste etappidel, kadusid koos koduvabariiki tabanud majanduslangusega," räägib EHR Garage ridades koos Heiti Laastuga võistlev Alar Hermanson.
"Hooaega alustasime Lapimaal Arctic ralliga, mis sai meie jaoks traagilise lõpu ja superally-süsteemis uuestisünni, tänu külmas murdunud generaatori ergutusjuhtmele. Samuti jääb seda rallit ilmestama veel politseiniku trahv lumme mattunud loetamatu liiklusmärgi nõuete eiramise eest ning külmale alla vandunud tehnilise abi- ja tutvumisauto üheaegne rikkiminek."
"Hotelli pesumasinalt laenatud rihm tõi meid siiski koju tagasi ja kuu aega hiljem tehnilise-autole järgi minnes tegime koos Andre Varega ära ka sealkandis sõidetud Kemi ralli," jätkab ta. "Loomulikult jälle meie tiimile omasel moel – mitte küll katkestades, aga tehniliste probleemide tõttu pool rallit lonkides. Seekord jäi juhile juurtega kastist väljarebitud käigukang ning autole üks käik."
"Aga võib-olla oligi just nii parem," oletab ta, "sest ega me sellel pimerallil ennast ülearu kindlalt ei tundnud ka mitte kolmanda käiguga."
Hooaja algusest väärivad Alar Hermansoni sõnul meenutamist järjekordne untsuminek Vanajanlinna rallil Hämeenlinnas ja tragikoomiline Venemaa reis Laadoga rallile. "Idas saime pärast kahte päeva rajaga tutvumist võistluspäeval 15 minutit enne stardiaega koos Gabriel Müürsepaga tõelist vene külalislahkust tunda. Nimelt ei lubatud meid startida, kuna auto ei vastavat tehnilistele tingimustele. Pakuti võimalust "nulli" sõita, aga minu arvamus seepeale oli, et vastavalt rahvusvahelistele võistlusmäärustele peab ka ohutusauto vastama kõikidele kehtestatud tehnilistele tingimustele. Igatahes Venemaale lähemal ajal vaevalt küll enam mõni historic-auto satub ja mina tõenäoliselt veel vähem."
"Küll aga "sattusime" märtsi lõpus oma killavooriga euroopa turneele," räägib Hermanson edasi. "Nädalaste vahedega San Remo ralli Itaalias ja Mogul Šumava ralli Tšehhis. Itaalias ütles jälle käigukast üles ja sedakorda sisuliselt juba stardist alates. Edasine oli juba ralliturism selle legendaarse ralli ajaloolistel katsetel Vahemere äärses Alpi kõrgmäestikus, egiidi all "Käiku me küll ei vaheta, aga ikka oleme rõõmsad ja sõidame võiduka lõpuni". Tšehhi jaoks jõudis kodust kohale küll uus kast, aga me vist ei osanud enam kõiki käike kasutada, mistõttu oli auto ühtäkki saanud sedavõrd kiire hoo, et kaardilugeja poolse küljega märgistasime ühe tõeliselt auväärse Plseni maakonna männipuu. Õnneks tunnistavad ka tšehhid superally-süsteemi ja pärast magamata ööd ühes Tšehhi mägikülakese garaažis, kuhu hommikuks "terve vald oli kokku aetud", sõitsime me jälle."
Hermanson märgib, et on "turneega" rahul ja põhjendab seda järgmiselt: "Esiteks oli tore vanatehnikaüritus, teiseks vaatamata meie ebaõnnele, tundub, et oli teistel seda veel rohkem, mistõttu olime neil mõlemal rallil vaatamata kõigele siiski poodiumil ja koju jõudes selgus, et Euroopa meistrivõistluste arvestuses auväärsel kolmandal kohal. Ja mis siin rääkida, seiklusi oli ju kotiga."
"Ilmselt jääb kogu tiimile veel kauaks meelde, kuidas Itaalias tund enne starti mõistsime, et meid on sõna otseses mõttes paljaks röövitud. Muuhulgas oli pihta pandud kogu meie võistlusvarustus. Kas tõesti olime tulnud nii kaugele, et katkestada juba enne starti? Siiski saime sõpradelt soomlastelt kaks täpset ühes mõõdus kombekat, mis minule oli pikkuselt pisut allapoole põlvi, kuid Heiti pidi kõndides sääri kätega üleval hoidma," kirjeldab Alar Hermanson läbielamisi. "Usun, et paljud, kes meid seal nägid, olid veendunud, et need vanamehed on ilmselt hommikul oma vormid sassi ajanud ja imestasid, et kas nad tõesti polnud isegi sõidu ajaks nii kaineks saanud, et ei märgatud neid tagasi vahetada. Lisaks olid minul ilma tallata kaks numbrit väiksemad võistlussaapad, mis nagu mulaažid teibiga soki külge olid seotud."
Tšehhi sõidust on Hermansonil meeles seesugune seik, mil avariijärgselt leiti talumehe garaaž, kus kõik kohalikud põllumehed ise ehtsat ralliautot remontida said. "Kes painutas küljeplekki, kes keevitas tagasilla korpust ja kes tinutas radiaatorit. Kõik ühise ürituse nimel, et need kaks veidrikku, kes autot lükates ukse taha tulid, homme uuesti startida saaks," kirjeldab ta. "Meie olime lihtsalt külas. Vaatamata keelebarjäärile lobisesime sellest, kuidas elu meie kandis käib, maitsesime perenaise tehtud õhtusööki, kiitsime tšehhi külalislahkust ja peretütre ilu."
"Siis tuli aga võidusõitmistes pisuke paus ja eksirännakud igavikulistel teemadel. Kas ja kuidas jätkata?" tõsineb Hermanson. "Jätkasime Viru rallil ja tegime seda vabatahtlikult ning andes endale aru selle tegevuse võimalikest tagajärgedest. Aeg-ajalt me saame endale selliseid otsuseid lubada. Samas, kui mõni kuu tagasi varakevadisel Põlva rallil olime pärast rajakirjutamist otsustanud võidusõidul mitte startida, mõistes, et nii on parem auto tervisele. Ka seda saame me enesele lubada. Niisiis, Viru ralli ja täiesti murevaba esimene katse. Kas seekord siis ei juhtugi midagi? Ei siiski – lõpuks ometi teisel katsel sidur. Ja meie, muidugi nagu traditsioon ette näeb, libiseva siduriga katsetama, kas jõuame finišisse või ei. Olgugi, et kaks katset meie jaoks lõpust ära jäeti, siiski ei jõudnud. Täieliku selguse huvides olgu öeldud, et meie olematut hoogu ei pidurdanud lõpuks ka murdunud õõtshoob. Sõitsime nimelt esiratas viltu koopas, enamuse kuuendamast katsest ja ise veel koos kaardilugeja Andre Varega imestasime, et miks see rool küll ühele poole hästi keerata ei taha. Lõpuks see murdus ja sellega murdus ka minu kannatus."
"Algas Lada ajastu," jätkab Hermanson ülevaadet tänavusest rallihooajast. "Olin ikka ja jälle kadedusega silmanurgast takseerinud Villu Mättiku Žigulid, kui autot, mis on "loodud kestma". Ei saanud ma esiti veel pikka aega aru, et mismoodi saab Lada kesta, aga Villu teod ja tulemused rääkisid oma keelt. Ja siis ma murdusin."
"Tahtsin ka vastupidavat autot. Tahtsin autot, mille know-how ja ehitustraditsioonid on meil eestlastelgi olemas. Et ei peaks leiutama jalgaratast, nagu nende Opelitega ikka ja jälle teha tuli. Sest ehitada ja arendada võib historic-autot ju ainult vastavuses homologeeringule. Ja see need piirangud seabki. Sisuliselt võimatu on leida ühel idaeurooplasel kolmkümmend aastat vana kasutuskõlblikku võistlusosa meil tundmatutele automarkidele. Tunnustagem siinkohal jälle Villu Clubi peamehaanikut ja ideoloogi Marko Mättikut, kes vaatamata erimeelsustele, meile võistluskõlbuliku auto kahe nädalaga valmis tegi."
"Teab mis kiiresti 1300-se "kopikaga" küll edasi ei saa, aga ometi sai augustis koos Avo Kivinukiga sellel autol Lahti rallilt ära toodud klassivõit ja murtud seega see minu pikale veninud "soome nõidus"," räägib Alar Hermanson.
Rallihooaja lõpetavad Hermanson ja Laast Rallye Du Var nimelisel võidusõidul. "Jälle Alpidesse ja proovime seal seekord ka kiiresti sõita," ütleb piloot, kellele Prantsusmaal võistlema minekul olid abiks Imre Saks, Aabe Varuosad, Autoks Grupp ja Plusmerk.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
