Koerus ehitati võitjaauto

"See ehitati täitsa tavalisest tänavasõiduautost," räägib Alar Hermanson tänavu Järvamaal entusiastide poolt rallimasinaks kohandatud Opel Coupe käekäigu kohta. Juba debüütvõistlusel Tšehhis toodi sel historic-sarja autol Eestisse klassivõit.

Opel Coupe Rallye, millega Alar Hermanson pühendub ajalooliste ralliautode võidusõitudel osalemisele, sai võistlusvalmis poole aastaga. "Ehitamine oli sigakeeruline," tunnistab Hermanson. Mullu sügisel Põhja-Soomest toodud Opeli FIA nõuetele kohandamise asemel olnuks mõistlik osta valmis auto, kuid õhin oma kätega ehitada kaalus selle variandi üles.

"Koos Peep Kristaliga otsustasime keerulisemat teed minna ja auto ise valmis teha. Võib öelda, et lähenesime loomingulisemalt," räägib Hermanson. "Ehitamine oli kolgata tee. Tuli taotleda FIA "vana auto" tehniline pass. Kõik asi käib ju homologeeringuraamatute järgi."

Hermanson ütleb, et oldi valiku ees, kas ehitada auto Euroopa meistrivõistlusi või Soome meistrisarja silmas pidades. "Otsustasime kuldse kesktee kasuks, et saaksime ka Eestis võistelda," sõnab tallinlane, kes kodumaal tegi kaasa Viru autoralli. "Rakvere sõit sai ette võetud, et auto nõrgad kohad välja tuleksid. Arvasime, et kui seal terveks jääb, on lootustandev auto. Selleks sai katsetama mindud."



Tuleristsed sai poole aastaga ralliautoks kohandatud Opel aga eelmise kuu algul Tšehhimaal Klatovys. "Esimesele täispikale sõidule läks auto 7. juunil, kui osalesime Vltava historic-rallil," sõnab Alar Hermanson. FIA historic-sarja reeglitele vastava 1968. aasta Opel Kadett B Rallye võistlusautoga saavutasid eestlased Alar Hermanson - Heiti Laast 137 kilomeetri pikkusel rallil klassivõidu.

Kuidas sündmused rajal arenesid, sellest kõneleb kaardilugeja: "Neljapäev ja ka reede hommik kulus tutvumisele. Reede pärastlõunal anti start Klatovy kesklinnast ja suundusime esimesele kolmele katsele. Esimene katse oli lendstardiga katse, kus teise ringi keskel keerati rajalt maha. Nagu esimene katse ikka, oli see vähe rabedavõitu."

"Teine katse oli ringraja-tüüpi katse, mis algas lendstardiga ja kus tuli läbida kolm ringi. Katse teisel ringil hakkas armatuuri alt kurjakuulutavat musta suitsu tulema, mis hinge kinni võttis ja meeletult läkastama ajas. Tundus, et auto põleb. Alari otsus oli niikaua täiega edasi panna, kui leegid mune kõrvetama hakkavad. Minu tegevus seisnes legendiga avatud aknast suitsu välja ajamises. Mõne aja pärast selgus, et kärssab peakaabli plastmassist rüüž, mis lihtsalt ära sulas ja oma kärssamise järgi jättis. Seega polnud asi väga hull ja võisime suunduda päeva viimasele katsele," vahendab Laast võistlusmuljeid.

"Kolmandal katsel ei olnud rallijumal meiega, kuna katse keskel purunes rehv ja see tuli ära vahetada. Ajakaotust tuli nagu jõge. Õnneks olid abiks kohalikud rallisõbrad, kes selle tööga suht kiirelt hakkama said. Mul jäi üle ainult ohukolmnurgaga edasi-tagasi liduda," räägib Laast.

Laupäevasel päeval otsustasid eestlased ajakaotusest tulenevalt suuri riske mitte võtta. Sõita oli jäänud üheksa katset palavuses ja kitsastel asfaltkattega mägiteedel. "Pärast esimeste katsete läbimist tõdesime, et meie nii-öelda riskivaba kiirus on vägagi konkurentsivõimeline. Oma klassi mehi peksime pea poole minutiga. Aga seegi päev ei möödunud päris probleemivabalt."

Eelmise päeva lühisest tingituna suri eestlaste auto ühel katsel välja ja käivitus sama ootamatult kümnekonna sekundi pärast. "Peale selle läksid Opeli eripärast tulenevalt karburaatorid katse alguses keema, mille tulemusena tuli teisele käigule vahetades mõni sekund lihtsalt töristada. Kui need väikesed viperused välja arvata, sujus ralli teine päev probleemideta."

Kümne aasta eest krossiga tegelenud ning neljal viimasel hooajal põhiliselt Moskviši, Seati ja veoauto rooli keeranud Alar Hermansoni tulemuseks Vltava rallilt jäi üldarvestuse 18. koht. "Selle üle võib ainult heameelt tunda! Tšehhis olime rahva lemmikud, kuigi seal oli osavõtjaid ka Soomest ja Rootsist," ütleb piloot.

Alar Hermanson kinnitab, et on auto vanusele vaatamata sellega rahul. "Tegu on tegelikult ju vana autoga, mille tehnoloogia ja tehnika on valminud 40 aasta eest," ütleb ta. "Alguses olime piduritega püsti hädas. Aga selgus, et see ongi selle Opeli omapära. Enne me seda ei teadnud, kui see ükskord valmis sai. Knowhow on ju Eestis olematu."

Kahel rallil Opeliga kihutanud Alar Hermanson sõnab, et keskendub lähitulevikus historic-sarjale. "Pikki plaane ei ole, kuna astume ühe sammu korraga," ütleb ta, lisades, et plaanib kaasa teha mitmetel huvipakkuvatel võistlustel alates Arctic Lapland rallist tuleva aasta jaanuaris kuni 2009. aastal peetava Safari rallini. "Sõidan neil rallidel, mis köidavad. Eesmärki ei püstita. Aga, et Opeliga veel Eestis sõidan, seda ei usu - tegu on ikkagi historic-auto," põhjendab Hermanson.

1,9-liitrise ja 70 kw mootoriga Opelil teeb Alar Hermanson järgmise stardi 12. augustil, osaledes historic-sarja Euroopa meistrivõistluste etapil Lahtis. Eestlastest teevad sama võistluse Soomes kaasa veel Villu Mättik ja Arvo Maslenikov.



Fotod: PHD Racing, Kristjan Laskar