| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Varstus sõideti viimase kümnendi põnevaim veokafinaal |
 |
Varstus sõideti viimase kümnendi põnevaim veokafinaal
|
| Loe lisaks |
|
|
|
 Nädalavahetusel Võrumaal Varstus toimunud veoautokrossi meistrivõistluste viienda etapi viimane finaalsõit, kus rajal veoautod GAZ 51/52, jääb kõikidele asjaosalistele kauaks meelde.
Liider vahetus otsustavas kolmel korral, esikolmikust käis läbi kuus võistlejat, sõidu võitis B-finaalist tulnud mees ja kohti vahetati loendamatutel kordadel.
Sündmusi jagus 17. juunil Võrumaal Varstu lähistel Matsi krossirajal tõesti igale maitsele. Pool päeva sadas vihma, õhtupoolikuks, finaalide ajaks, aga rada kuivas ja see segas kaarte. Eriefektidena läksid kirja neli katust, millega alustati juba esimestel vabatreeningutel, ja lätlase Bruno Leimanise sooritus, kui tema autos purunes finaali ajal lõdvik ning üks rajalõik mattus selle tõttu seninägematusse aurupilve.
Alustasid sel korral veokad klassist GAZ 53. Poolfinaalid sõideti suhteliselt rahulikult ja finaaliks lunastasid esiritta stardikoha isa-poeg Tammemägi, teisest reast lähtusid vennad Mäesaared ja Argo Allik.
Sigmar Tammemägi pääses finaalis juhtima ning esialgu pakkus talle kõva konkurentsi Mait Mäesaar. Paraku pudenes viimase autolt poole sõidu ajal bensiinipaak küljest ja nii polnud Sigmar Tammemägil oma isa Silveri ees võitmine raske. Viimastel ringidel rauges selleks hetkeks kolmandal kohal sõitnud Mikk Mäesaare tempo ja nii hõivas eelviimasel ringil kolmanda koha vanameister Tiit Veebel, kellele see oli vist üldse esimene poodiumikoht. Esimesel ringil kiiret sõitu teinud Argo Alliku autol purunesid aga tagumised amordid ja tema pidi võistluse üldse kõige noorema osavõtja, 16-aastase Erko Sibula järel leppima kuuenda kohaga.
GAZ 53 mootoriga bagisid kogunes Varstusse 8 – nii palju pole neid Eesti pinnal mitte kunagi varem sõitnudki. Paraku pidi Ingar Sassi asjad pakkima juba kontrollsõitude järel, sest purunes ebastandartse pikkusega ventilaatoririhm ning sellele polnud kohapealt asendust võtta.
Esimese poolfinaali võitnud lätlane Arnis Ramatas rohkem rajale ei tulnudki – auto mootor suitses ja ilmselt otsustas mees säästa oma tehnikat peatselt algavate Balti karikavõistluste jaoks. Esimese poolfinaali esimestel meetritel tegi verdtarretavat sõitu valgalasest uustulnuk Igor Korobov, kelle bagi suundus konkurentide abiga otse pihlakasse. Õnneks võttis turvavall ja kallak mehe hoo meeter enne puud maha ja bagi paiskus "kõigest" katusele, mis pole siiski nii ohtlik, kui täisgaasiga vastu puud põrutada.
Teises poolfinaalis näitas head kiirust noor Kardo Künnapuu, kes ei lasknud kergelt hingata ka suveräänil Janis Kozlovskisel. Künnapuu pani lätlase närvid proovile ka finaali avaringil, kui nende bagid korraks ka külgepidi koos käisid, kuid paraku tegi meie noormees seejärel paar sõiduviga, kaotas tempo ja seejärel ka õige sõidutuju ning langes alles neljandaks. Esikolmikusse mahtusid Kozlovskis, Andrus Tiideberg ja uustulnuk Korobov. Tanel Kihulast ja Helmut Liepkalnsi takistasid tehnilised probleemid lõpuni sõitmast.
GAZ 51 mootoriga veobagisid oli Varstus samuti 8, kuid meistrivõistluste punkte hankisid neist 7, sest lätlase Ivars Jansonsi uus bagi ei vasta Eesti tehnilistele tingimustele. Ka polnud Jansonsist sel korral õiget konkurenti, sest kontrollsõidus paiskus ta bagi kummuli ja õiget kiirust sellest enam kätte ei saadudki. Lisaks sõitis ta finaalis kummivalli ja sinna ta jäigi.
Teises poolfinaalis tuli enne lõppu rajalt maha meistrivõistluste üldliider Igor Kelk ja vajas boksis arstiabi! Turvarihmade pannal oli sõidu ajal muljunud õnnetult ribisid ja Igoril olid esiti lausa hingamisraskused. Natukene toibumist, turgutav süst, ja finaaliks oli Kelk nagu õige mees kunagi rajal tagasi. Mille peale meditsiinitöötaja vaid pead raputas ja tõdes, et bagimehed on samasugused hullud nagu motokrossisõitjad, keda ei kohuta ükski valu.
Finaalis asus juhtima Anti Viibur, kuid seda valestardi hinnaga. Ajal, mil Järvamaa krossisõitja oma 10-sekundilist karistust kandis, jõudsid mööda tuisata Marek Leegiste, Margus Vainumets ja pea-aegu uus mees lätlaste rivis Martins Senkovs (viimane osales ka tunamullu ühel Eesti etapil ja ühel Läti võistlusel, kuid rohkem ta polegi võistelnud).
Poolel maal ütles üles Leegiste bagi mootor, seda kahjuks juba teist etappi järjest. Senkovs oli selleks hetkeks oma positsiooni kaotanud, Rain Langus paistes käe tõttu boksi keeranud ja Kelk oma tavapärase kiiruse leidnud. Kelk sai mööda ka teisel kohal sõitnud Viiburist ning paar ringi enne lõppu Vainumetsastki – viimane lonkas samuti päris kõvasti, sest esiamortidest oli juba ammu alles vaid mälestus.
Vahepeal arstitädilt kena kipsi saanud Langus kauples kohtunikult enda valdusesse finišilipu ja sai sellega oma meeskonnakaaslasele ning heale sõbrale Kelgule võidukalt lehvitada. Järgnesid Vainumets ja Viibur.
Veoautosid GAZ 51/52 oli Varstus 15. Käesoleva hooaja valguses küll mitte palju, kuid eeldatavatest kiiretest ei puudunud peale Kristo Laadre kedagi. Päev algas Raivis Lokmanise katusega vabatreeningul, kuid hilisemasse sündmuste käiku see intsident ei puutunud.
Esimeses poolfinaalis tegid eestlased eesotsas kiireima kontrollaja sõitnud Ott Kevvaiga lätlastele uut ja vana. Neli eestlast pääsesid otse A-finaali, neli lätlast, kelle seas ka kiired mehed Bruno Leimanis ja Andris Jurcins, jäeti B-finaali.
Teises poolfinaalis oli lätlasi, kellele liiga teha, vaid üks. Seda ka tehti, vanahärra Aldis Kilkuts jäeti viimaseks, kuid väljalangejate seas oli ka selline kiire mees, nagu Marek Kõbu. Finaali ei mahtunud ta sel lihtsal põhjusel, et Aivar Kenderi veetud rivis olid veel kolm meest temast kiiremad.
Finaaliks oli rada kuivanud ja see mõjutas niigi segast seisu veelgi. Taas oli kohal Marek Kõbu, kes võitis B-finaali. Viimases, muide, pakkusid kõneainet Kristaps Eglitis, kes oli küll Kõbu järel teine, kuid suutis täiesti süütus olukorras oma auto nina sassi sõita ja Aldis Kilkuts, kelle olulise abiga läks külili Marko Tiinase auto. Eglitise "kangelasteod" B-finaalis lõppesid sellega, et A-finaalis ta ei startinudki, kuigi õigus selleks oli olemas.
Finaalis sadas sündmusi kui oavarrest. Kõigepealt asus juhtima Ott Kevvai, kuid tegi paari ringi möödudes väikese sõiduvea ja ohjad haaras enda kätte hoopis Tarmo Ilves. Kummalgi neist etapivõit puudub, isegi poodiumile pole nad jõudnud, ja korraks näis, et hooaja viies etapp annab juba viienda võitja.
Kevvail purunes ilmselt amortisaator ja ta andis tempos järele. Esikolmikus näitasid end Aivar Kender ning Indrek Järvpõld, tagant hiilisid liidritele lähemale Kõbu ning Olev Helü, kes läks esimesele ringile eelviimasena, sest takerdus risti lükatud Taavi Pindise taha.
Amordid purunesid ka Ilvesel (neid läks Varstu auklikul rajal väga palju loojakarja) ning kolm ringi enne lõppu tõusis liidriks ei-tea-kust ilmunud Kõbu. Helü pressis end lõpu eel kolmandaks ja palju ei puudunud, et ta oleks kätte saanud ka Ilvese. Esikolmik siis järgmine: Kõbu, Ilves, Helü. Järgnevaid ei julge siinkirjutaja peast nimetada, sest viimastel ringidel oli veel katkestamine - näiteks Järvpõllu ja Kevvai jättis auto jalameheks nagu ka Leimanise ja Riho Teidla. Tehnikaga pahuksis olnud Taavi Pindis ja sõitu lihtsalt nautinud Aldis Kilkuts veeresid üle joone omal jõul, kuid liidritest juba ring-paar maas.
Võistlust jälgis pealtvaatajana Tõnu Evert, Eesti NSV esimene meister veoautokrossis (aastast 1967) ja esimene eestlasest NSV Liidu meister. "Muljed on väga positiivsed. Eriti hea meel on selle pärast, et noored mehed tahavad asjaga tegeleda ja teevad kiiret sõitu," rääkis ta. "Ausalt öeldes ei ole ma Eesti Vabariigi ajal autokrossidel käinudki. Olen vaadanud küll mõnda veoautode rallikrossi, kuid see polnud ikka päris õige veokate ala. Täna nähtu meenutas aga vanasid aegu. Oli hea meel näha, et veoautokross ei kao kuhugi!"
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
