Marko Kasepõld: Olen võistelnud praktiliselt kogu oma elu

"Võib-olla jääb teistel pool elu elamata, kuna nad ei sõida rallit," vastab Marko Kasepõld küsimusele, kas ta on võidusõidu tõttu millestki loobuma pidanud. Rallisprintidel ning jääradadel konkurentide elu kibedaks teinud piloodil on tänaseks rallikogemust kolme aasta jagu ja seda kolmel erineval autol.

Küsimusele, miks just selline spordialavalik, ei pea vastust kaugelt otsima. On ju Marko isa Manivald Kasepõld tuntud rallisportlane, kellel ette näidata rajooni meistritiitel ja meistersportlase kandidaadi järk. Pealegi väidab Marko, et malet ta mängida ei oska.

Mitu aastat võidu sõitnud oled?

Praktiliselt kogu oma elu. Viie aastaselt suutsin iseseisvalt autot juhtida, umbes kuue-seitsme aastaselt võistlesin juba kardiga ja seda tervelt aasta. Esimene võistlus autoga oli Rapla kardiraja avamisel, vigursõidule keskendusin nii 14-aastaselt ja rallile siis täielikult kolm aastat tagasi.

Su isa võistles kunagi veokaga, miks sina sõiduauto valisid?

Veokaga oli plaanis küll. Sai siin autot ehitatud (isa vana rallikas), juba istmed ja muu varustuski ostetud, kabiin keevitatud jne. Aga siis sai sõjaväes käidud ja plaan hoopiski "sõidukat" sõita. Nii need plaanid muutusid ja hakkasin rahvarallit sõitma.

Oled sõitnud kolme erineva autoga...

Rahvarallis oli alguses Opel Kadett aastast umbes 1986. Siis ostsime beeži värvi Lada Samara väljalaskeaastaga 1989. Auto ettevalmistuse teostasime ise koos isaga. Ja nüüd ostsime puuriga auto Lada Samara. Autol oli palju ehitada ja eks ole nüüdki. Proovime kogu aeg autot täiustada.

Esimest korda said sportrallil "käe valgeks" alles käesoleva aasta alguses peetud Eesti talverallil. Kas rahvarallidel osalemine oli sammuks "suurde" sporti?

Rahvaralli andis väga hea rallikooli, kuna on väga tehniline. Kõik need pidurdusmaad enne šikaane, samuti kogu paberimajanduse tundmaõppimine.

Isa on rallidel sinu kaardilugeja. Kas autos tülisid ei tule?

Kaardilugeja on peaaegu nagu teine piloot autos. Katsed on pikad, ise ei suudaks kõiki kurve meeles pidada, nii saangi täpse info kõrvalt. Eks ikka juhtub vahel kaardilugemisse mõni vimka ka, aga proovime alati leida probleemidele lahenduse, et need ei korduks. Kaardilugejat suudan usaldada küll, siiani pole erilisi probleeme olnud.

Kuna sõidan koos isaga, siis on võib-olla kergem etteheiteid teha ja nõuda rohkemat. Hea on, et saab hästi vabalt suhelda. Proovin talle ikka selgeks teha, et juht on kuningas ja tema tahtmist tuleb täita.

Paaril rahvarallil luges legendi ka sõber Hindrek Kio. Isa käib siin vahel Helmet Palmilegi kaarti lugemas. Viimasel rahvarallil saavutasid nad koos koguni üldvõidu.

Kuidas legendi koostad?

Legend on ikka kurvide järgi ja sisaldab kogu informatsiooni, mida ma rajal kuulda tahan. Kas seda on vähe või palju? Arvan, et piisavalt, aga oleme isaga siin mõelnud, et peaks mõne profiga nõu pidama.

Millal isa veokaga jälle ralliradadel näha saab?

Huvi on täiesti olemas, aga ise on raske mitut autot ehitada ja ülal pidada. Veoka rooli vist enam ei istu.

Mida isa pojast kui rallipiloodist arvab?

Isa arvab minust väga hästi, kuna ta minust enam jagu ei saa! Ta usaldab mind ja arvab, et olen väga heade eeldustega. Ikka kiidab mind.

Millise hinnangu enda arengule annad?

No arvame mõlemad isaga, et olen palju edasi arenenud ja seda iga võistlusega. Kadunud on selline hullus ja mõtlematus. Kasutan mõistust. Arvan, et ise tuleb alati enne areneda ja siis alles autot arendada. Mitte nii, et ostad mingi superauto ja siis oledki kohe ees otsas. Alati ei ole nii.

Kas sõidad riski piiril?

Ise arvan seda, et riskipiirini on veel mingi varu. Samas olen ka suht raske jalaga, on vahel pikakski läinud. Aga sõidustiil on mul küll üsna lahtine ja proovin alati kogu tee ära kasutada.

Kas tavaliikluses on trahvid kerged tulema?

Proovin end ralliradadel välja elada.

Keda pead kõige kõvemateks vastasteks võistlusrajal?

Kõiki, kellega võistelda tuleb! Kunagi ei tohi vastast alahinnata. Sprindis teevad elu kibedaks Egon Kaur, Lembit Soe, Arvo Ojaperv ja Kristo Puusepp, rallidel võtan mõõtu teiste Samaratega ning Starletid on samuti väga kiired.

Oled mõnel korral ka autospordist loobumisele mõelnud?

Olen. Rahvarallis auto muudkui lagunes ja rahadega oli ka ülimalt raske. Aga nüüd tundub jälle, et olen õigel teel!

Vahel rada kirjutades mõtlen, et karm koht, aga tuleb ikka füüsikaseadusi järgida ja siis ehk on "ok". Näiteks Kõpu sprindil hoidsin ise väga palju tagasi, kuna eesmärgiks seal oli lõpetada ja auto terveks jätta.

Kui kõrgele su eesmärgid ulatuvad?

No ikka WRC, see on vist kõigi unistuseks. Kuid arvan, et kõigepealt tuleb Eestis tugev olla, siis vaatab edasi. Oluline on rallidel ja sprintidel maksimaalselt esineda.

Kuidas suhtuvad hobisse perekond ja sõbrad?

Isa on minu suurim abistaja ja toetaja, olen talle selle eest väga tänulik. Samuti on suureks toeks ja abiks perekonna kaasaelamine, ema ja õde hoiavad alati pöialt. Tahangi tänada kõiki toetajaid, sõpru ja pöidlahoidjad, kes rallisõitmise minu jaoks naudinguks on muutnud.

Mitu karikat võistlustelt koju viinud oled?

Minul on umbes 60 ja isal 30 ringis.

Milline neist kõige kallim on?

Vot hinnasildid on küljest võetud, aga kõige hinnalisemad on ikka Eesti meistrivõistluste rallisprintidelt saadud karikad. Sel aastal Elvast, Kõpust ja Laitsest võidetud.

Mida toob lähitulevik? Kuidas on veelgi uuema auto soetamise plaaniga?

Selle hooaja sõidan kindlasti Samaraga, sai see alles ostetud ja autost ei ole kaugeltki kõik välja sõidetud. Samas kunagi tuleb ka edasi liikuda, sest kaheliitriste vastu on sprintidel raske saada.

Üldiseks eesmärgiks on võimalikult palju kogemusi saada ning kõikidel rallidel ja sprintidel osaleda. Usun, et läbi kogemuste tulevad järjest paremad tulemused.


Marko Kasepõld võistlemas Laitse rallisprindil. Foto: Rando Aav