Reiko Lempu murrab tegijate meeste sekka

Sel suvel Honda rooli istunud Reiko Lempu on 18-aastane võidusõitja, kes varem sprindi- ja ralliradu nühkinud päevinäinud Moskvitšil. Esimese stardi tegi noor saarlane mullusel Saaremaa rahvarallil ning hooaja lõpuks kindlustas ta Moskvich Liigas noorteklassi võidu. Kuidas noormees ise oma arengut hindab?

Kui vanalt autorooli istusid?

Sõita proovisin juba päris väikese poisina. Rohkem sõitsin siis, kui oli väike mõte autospordiga tegelema. Eesmärk oli teada ja nii sai trenni tegema hakatud.

Oled tänaseks osalenud ligikaudu 20 võistlusel. Kuidas autosporti sattusid?

Sattusin sedasi, et isa Maidu Lempu oli kunagi bagisõitja ja ta otsustas 2003. aastal osaleda Moskvich Liigas. See tekitas siis ka minus väikse tahtmise ja 2004. aastal oligi see aeg, kui ta ehitas endale uue auto ja vana sain endale. Esimese stardi tegin sama aasta Saaremaa rahvarallil.

Kuidas oli enesetunne enne esimese ralli starti?

Ohho - see oli vägev! Närv oli ikka päris püsti. Ei saanud eelneval ööl eriti magadagi, aga kartust ei olnud. Sõitsin väga rahulikult ja õppimise eesmärgil. Võib-olla see häiris, et võib mõne lolli vea teha oma kogenematusest, aga seda õnneks ei juhtunud.

Kuidas kohtusid oma kaardilugeja Tarmo Saarega?

Väga lihtsalt! Ta töötab siiamaani isa firmas. Aga miks just tema? Sest ta on kogemustega kaardilugeja ja kui ma õigesti mäletan, siis ta tuli 90-ndate algul pronksmedalile klassis B1600. Nii on meelde jäänud.

Kui kergelt kaardilugeja suhtes usaldus tekkis?

Peab uskuma seda, mida öeldakse. Usaldus tekkis päris kiirelt. Tegemist ikkagi kogenud mehega ja usaldus kasvas seetõttu, et ta ei ole teinud ühtegi suurt viga. On korra eksinud aga kohe enne kurvi parandas ennast ja kõik läks hästi.

Kas legendi koostamise õppisid varakult ise ära?

Jah. Enne esimese ralli starti. Kuna mul oli selleks ajaks kogemustega kaardilugeja olemas. Mind koolitas kadunud onu, rallisõitja Kalmer East. Ta oli ka minu niinimetatud treener - õpetas legendi kirjutama ja igasuguseid asju oma kogemustest. Sellest on tublisti kasu olnud.

Mis sulle alguses kõige enam probleeme valmistas?

Närvid. Pidevalt närveerisin. Eks enne iga võistluse algust siiamaani on väike närv sees, aga esimesel korral oli palju suurem.

Kui palju Mossega sõidetud aastaga arenenud oled?

Kui alustamise aega võrrelda praeguste tulemustega, siis vast kõvasti, sest hetkel suudan konkurentsi pakkuda Moskvich Liiga esimestele meestele. Tõsi, viimastel võistlustel on vähe ebaõnne olnud, aga see selleks. Üldiselt ütlen, et olen palju arenenud.

On sul mingeid veidraid olukordi ka võistlustel ette tulnud?

Päris mitmeid. Kui veider see nüüd küll on, aga jah eelmisel aastal Pärnu rahvarallil kaotasin ülesõidul auto üle kontrolli ja tuli väike spinn, aga muidu oli kõik ok. Teised juhtumid on rohkem ajaliste trahvidega, mida vahel ikka juhtub.

Mis on seni kõige suurem äpardus?

Vihaseks ajas kõige rohkem selle aastase Harjumaa rahvaralli Vasalemma katsel tehtud enda loll viga, kus ma šikaani ei märganud ja sõitsin selle sirgeks. Kaotasin kokkuvõttes päris hea koha. Teisel läbimsiel sõitsin õigesti ja kaotasin eelnevale lõikamisele kõigest kolm sekundit. See ajas tõesti vihale - aga oma lollus.

Ärritud sa ebaõnne puhul üldiselt kiiresti või jääd pigem rahulikuks?

Pigem rahulikuks. Mõtlen küll vahel, et miks nii läks, aga siiski on tegemist autospordiga ja seal võib kõike juhtuda.

Läinud aastal said esmakordselt kogemuse ka "suurelt rallilt", kui sõitsid Saaremaal Moskvitšil VIP-i. Millised on muljed?

Normaalsed. Üks terav moment tuli kah, kui külg ees kivisse panime aga jätkasime. Rehv ja teeolud ei klappinud omavahel ja hoog oli kah ühes vasakus täisnurkses kurvis veidi suur. Külg läks ette aga kraavi äärel oli kivi.

Räägi natuke selle aasta plaanidest. Kas Moskvitš jääb garaažinurka seisma?

Plaan on jah selline, et jääb seisma esialgu. Püüan uut autot tundma õppida. Eesmärk on põhiliselt auto tunnetuse ja kogemuste saamine. Heast tulemusest ei ütleks kunagi ära, aga see ei ole sel aastal prioriteet.

Esimest korda võistlustules olin uue Hondaga Saaremaa rallisprindil. Kavatsen osa võtta veel viimasest rallisprindist ja Saaremaa rallist. E.O.S. rallil sõitsime küll null-autona, aga seegi kogemus kulus Paide ralli eel marjaks ära. Ehk võistlen ka mõnel rahvarallil ja rahvasprindil.

Mis Honda juures harjumatu?

Hetkel see, et ma ei ole seni just kõige kiirema autoga sõitnud. Auto käitumisel on nii suur vahe ja sõidustiil vajab muutmist. Esiveolisel toimub kõik risti vastupidi ja tuleb veel harjuda. Honda on kokkuvõttes siiski väga hea, jõuline ja hästi juhitav. Praegune mulje on positiivne, sõit hakkab enam-vähem välja tulema.

Oled juurte poolest saarlane. Kas ja kui palju sa enne ise rooli istumist saarlastele võistlustel pöialt hoitsid?

2003. aastal hoidsin isale. Nüüd kindlasti noorele Tänakule ja Kiilile, kellega ma saan ise ka väga hästi läbi.

Kui tihedalt sa enda seotust autospordiga üldse näed? Lähiajal sõjavägi ei kummita?

Selle peale ma ei ole veel mõelnud. Tõesti ei ole sellele mõelnud. Aga autospordis oleks ikka sama eesmärk, et areneda ja edasi pürgida.

Kui palju võistlusteks treenid?

Viimasel ajal ei ole eriti trenni teinud, aga varsti saab jälle tihedamalt tegema hakkata. Füüsiliselt tuleb end samuti vormis hoida - mängin jalgpalli ja muid pallimänge. Kevadel käisin jõusaalis kah, aga suvel ei jõudnud.

Kas on reaalne, et ühel hetkel võiks sulle autorallist saada hobi asemel töö?

Võib-olla tõesti. Kuid sinna oleks väga pikk maa ja seda on raske uskuda.

Krossi ja ringraja peale ei ole mõelnud?

Kross ja ringrada tõesti mind ei võlu. Rallis on kõik teisiti ja see just mulle meeldib. Kindlasti on suur roll ka sellel, et ma olen juba 1998. aastast ralli MM-võistlusi jälginud. Krossi vaatan tegelikult ka hea meelega, aga sõita ei taha.

Kumba sulle rohkem sõita meeldib, rallit või sprinti?

Rallit.



Reiko Lempu ja tema võistlusauto Honda Civic Type-R. Foto: Karmen Vesselov