Egon Kaur: Esimese ralli sõitsime joonistatud rajaskeemi järgi

Augustis 18-aastaseks saav Egon Kaur on üks vähestest noortest sõitjatest, kes võistelnud paljudes erinevates sarjades. Ta on kihutanud jääradadel, sõitnud rahvarallit, noortesprinti, rallisprinti, sportrallit, krossi ja ringrada. Nüüd ehitab rallidele keskenduv pärnakas konkurentsis püsimiseks uut võistlusautot.

Oled sõitnud väga mitmetes sarjades, kas oled startide arvu kokku ka lugenud?

Esimest korda võistlesin 2002. aastal Nissan Sunnyga Pärnu jäärajal, esimese tõsisema stardi tegin sama aasta septembris peetud superkrossi etapil Taalis autol VAZ 21011. Kõigi kolme aasta jooksul tehtud startide lugemine võtaks kaua aega, aga sel aastal olen võistelnud 17 korral.

Kuidas üldse autosporti sattusid?

Superkrossi viis mind isa, kes oli ise juba korra renditud autol seal võistelnud.

Millal esimese võidu saavutasid?

2003. aastal Taali supekrossil noorteklassis.

Kõige enam oled auhinnalaualt moona kaasa haaranud superkrossis?

Võite olen jah hulgaliselt saanud just superkrossis. Neid ma kokku lugenud ei ole. 2004 aasta tõi ikka neid päris palju, see oligi nagu ärkamise aasta.

Teadupärast on sul sügavkülmas ohtralt superkrossietappidelt võidetud krevette ja šampust. Mahub veel?

Krevetid on enamus laiali jagatud ja šampuse saavad kohapeal mehaanikud. Ega kunagi pole piisavalt ja võistluste alguses ikka küsitakse, et kas ikka krevetti saab täna.

Läinud aastasel Saaremaa rahvarallil proovisid esmakordselt legendiga sõitu. Millised on muljed esimesest korrast?

Hea meenutada. Kui küsiti, et mis numbrina meil mingi kurv kirjas on, siis tekkis küsimus: "Mis see legend on?". Isa üritas katse ajal lugeda selle olemust korraldaja poolt käsitsi joonistatud rajaskeemi pealt. Nalja kui palju. Meie olime toona igati rahul. Vaadates nüüd, et aasta aega tagasi alustasime legendiga, siis areng on ikka päris meeletu.

Mullu Rakvere rallil vahetasid seni kaardilugeja ametit pidanud isa Raini Avo Kristovi vastu. Kui väga nende töö kaardilugejana erineb?

Avo kogemused ulatuvad ikka üsna kaugele minevikku, seega selles suhtes on raske võrrelda. Tema õpetas mind legendi kirjutama, mina õpetan nüüd aga isa ja ta õpib kiiresti. Avo tasemeni on küll veel pikk maa, aga see eest õpime isaga mõlemad, raskuste ületamine koos arendab ja viib edasi. Isa eeliseks võib lugeda seda, et tehnilisi probleeme suudab ta vast paremini lahendada.

Sportlikel rallidel oled osalenud kuuel korral ja sõitnud Rakveres, Paides, Saaremaal, Lõuna-Eestis, samuti Lätis Sarma rallil ning Tallinnas. Millist neist võistlustest pead enda jaoks kõige õnnestunumaks ning millist läbikukkumiseks?

Kõige õnnestunumad on olnud Paide ja Sarma ralli, mõlemad sai lõpetatud täiesti rahuldavate tulemustega. Täielikuks läbikukkumiseks pean äsjast Tallinna rallit - palju mehaanikute vaeva, ent samas veel rohkem tehnilist ebaõnne.

Äsjasel Tallinna rallil lagunes teie Lada Samara üsna mitmel korral ja saite kirja aja vaid ühelt katselt. Mis juhtus?

Esimesel kiiruskatsel pärast poolteise kilomeetri läbimist läks käigukast otseses mõttes pooleks, kuid suutsime katse lõpetada ja ka service alani sõita. Linnakatsele me aga ei jõudnud ja otsustasime kasutada "superally" süsteemi, et jätkata teisel päeval 5-minutilise ajalisaga. Kast sai vahetatud, ent et ebaõnn ikka täielik oleks, andis teise päeva esimesel katsel jagaja otsad. Huvitav seik selle juures oli see, et samasse kohta parkis end ka Ott Tänak purunenud poolteljega, samuti ka üks veokas. Talumehe õueala oli juba nagu avalik parkla.

Seni oled võistlustel osalenud kahe autoga - krossidel VAZ 2109-ga ja rallidel VAZ 2108-ga. Rallidel võistlemiseks oled ehitamas uut autot. Mis seisus see praegu on ja kuna esimest korda rajale toote?

Hetkel on uus Samara täiesti pulkadeks. Puur on sees ja kohe läheb ka värvimisse. Siht on Viru ralliks valmis saada.

Olles proovinud erinevaid võistlussarju oled tõenäoliselt seadnud sihid ka selleks ja järgmiseks hooajaks. Millele kõige enam rõhku paned?

See hooaeg üritan kindlasti veel täie hooga krossi sõita. Samuti on rahvarallis üsna hea seis. Ja praegu on plaan ka osaleda kõigil Eesti meistrivõistluste arvestusse kuuluvail rallidel. Kui raha ning aega üle jääb, siis teeme kaasa ka mõne Lätis toimuva ralli. Kokkuvõtteks võimalikult palju võistlusi, sest kui 18 saan, ega tulevikus lihtsamaks midagi ei muutu.

Kui palun sind võrrelda Rainer Ausi või Ott Tänakuga, oskad sa öelda, kui pikk samm on veel astuda, et samale tasemele jõuda?

Ma usun, et suudan üsna pea nendega samasse sekundisse sõita. Tegelikult oli plaan juba Tallinnas neile muret valmistada, aga seal kahjuks oli tehniline ebaõnn nii suur, et ei saanud mingitki võrdlust.

Mida pead enda plussideks?

Eeliseks pean krossi ja ringraja kogemust ning üsna kiiret kohanemisvõimet, samuti seda, et sõidan alasid servast-serva. Näiteks superkross on kogemuste jaoks ülikõva sari - seal on lund, jääd, kruusa, muda, asfalti. Samuti pean plussiks, et leidsin võimaluse võtta osa rally.ee poolt noortele võistlejatele korraldatud koolitusest. Teabepäev aitas meil isaga legendi osas tublisti targemaks saada.

Mis pinnas sulle kõige enam sobib ja kus tunned end kõige kindlamalt?

Kruus sobib kõige enam, võttes seda nö pidava kummi poole pealt. Tänavarehviga tuleb ka asfalt ja lume- ning jäärada väga hästi välja. Kruusal olen korraliku rehviga kõige enam sõitnud, piigi ja sliki kogemust on lihtsalt väga vähe.

Kuna pühendad palju aega autospordile, ega see kooli ei sega?

Praegu, kui 11-nda klassi lõpp on lähedal, siis see seab kindlasti mingid piirangud ning peab rohkem pingutama. Mõjutanud õnneks veel pole.

Kuidas sul ema sellesse suhtub, et meespere metsavahel või karjääris kihutamas käib?

Superkrossi algusaegadel oli ta küll üsna pessimistlik ja murelik. Nüüdseks on aga asi nii kujunenud, et ta muretseb pigem selle pärast, kui mõni võistlus ära jääb. Ja ka mehaanikute õpetamine on talle selgeks saanud. Küll me aga ema enda varsti starti toome.



Rallipaari Egon Kaur - Avo Kristov Lada Samara Paldiskis Tallinna ralli hooldusalas. Foto: Karmen Vesselov