| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Kuidas tagada pealtvaatajate ohutust autorallil?
 Ilusad ilmad meelitavad võistlusraja äärde hulgaliselt publikut ning seetõttu tasub taas tähelepanu pöörata pealtvaatajate turvalisusele. Anname ülevaate sellest, kuidas võistlust ohutult jälgida.
6. ja 7. mail peetakse Eesti autoralli meistrivõistluste hooaja esimene kruusaetapp. Suvised teeolud on uued mitmetele võistlejatele ning paljudele rallihuvilistele raja ääres, kes ehk ei oska arvestada ralliautode kiirusega ning rajaservas valitsevate ohtudega. Rallihuvilistel tuleb teadupärast aga alati kuuletuda ohutuse eest vastutavatele politseinikele ja turvatöötajatele.
22. rahvusvahelisel Koger & Partnerid Tallinna rallil liiklusohutuse eest vastutav Villu Vane paneb pealtvaatajaile südamele, et võistlust tasub jälgida kaine peaga ning kiiruskatsele sõites ei maksa eeskuju võtta rallirajal kihutavatest võistlejatest.
"Katselt katsele kiirustavad pealtvaatajad ja tiimide fännid kipuvad unustama, et nemad sõidavad tavalistel teedel, kus liiklevad ka teised. Kuna aeg on sageli napp ja ilmselt on ralli jälgimisest adrenaliin üleval, siis kipub nende kiirus ületama lubatu ning sageli igasuguse mõistlikkuse piiri. Seetõttu oleme ralli ajal tugevdanud järelevalvet teedel, kus on oodata pealtvaatajate intensiivsemat liikumist. Igale poole muidugi ei jõua," ütleb Vane.
Ülemkomissar Villu Vane ütleb ka, et kiiruskatsel ei ole liikluskindlustusest abi: "Nimelt, kui seal ka midagi juhtub, siis ei ole tegemist liiklusõnnetusega."
RT I 2001, 19, 104 Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord1 Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 68 Määrus kehtestatakse Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6) §-de 58 ja 60 alusel § 7. Liiklusõnnetused, mis ei kuulu liiklusõnnetusena registreerimisele Liiklusõnnetusena ei registreerita juhtumit, mis toimus: 1) võistluste tõttu avalikuks kasutamiseks suletud teelõigul võistlusel osalenud sõiduki osalusel.
"Mis puudatab kiiruskatseid, siis on Tallinna rallil politsei osaks olnud katsete julgestajate abistamine kiiruskatse alguses ja lõpus ning mõnel katsel ka trassi keskel suuremal või olulisemal ristmikul. Kiiruskatsete julgestus ei ole paraku kunagi piisav - õigemini on tagatud minimaalne vajalik jõud. Alati tahaks näha rohkem julgestajaid ja rohkem linte," ütleb Vane, kes liiklusohutuse eest vastutanud ka varasematel Tallinna rallidel.
"Mis puudutab publikut, siis probleemiks on ja jäävad ilmselt purjus pealtvaatajad. Kahjuks ei saada aru, et nii nagu rool ja naps ei sobi kokku, ei sobi kokku ka autosport ja viinaviskamine. Julgestaja jaoks ilmselt ongi kõige hullem pealtvaataja joobes isik, kes ei anna endale aru kus ta on ja mida teeb. Lisaks on probleeme sellega, et inimesed ei anna endale aru, millise kiirusega ralliautod katsel liiguvad ja seetõttu ei taha või ei suuda aru saada julgestajate korraldustest teel mitte liikuda. Sama käib ka kurvide, trampliinide ja muude ohutusalade kohta."
Vane tuletab meelde, et lindiga piiratud aladele rallihuvilised liikuda ei tohi. "See peaks olema ilmselge! Kui mingi ala on lindiga piiratud, siis ei tohi sinna minna. Tegelikult on pealtvaatajatele sedagi keeruline selgeks teha, et ralli väliskurvis ei seista "nina vastu lina"," sõnab Vane.
"Tavaliselt taandub rahvamass siis, kui on kaela saanud kivirahe peale esimest suurema kiirusega liikunud ohutusautot," lisab Villu Vane.
EAL ametlikku ohutusautot rooliv Marek Toome märgib, et Eestis rallide turvalisusega viimasel ajal suuri probleeme siiski olnud ei ole. "Oleme heal tasemel ja on ka kiidetud," ütleb Subaru Imprezal enne võistlusautosid kiiruskatsetel kihutav piloot.
"Autosport on ohtlik spordiala, kuid julgeks väita, et mitte ohtlikum kui igapäevane elu liikluses," jätkab Toome. "Vahe on selles, et autosportlane kui liikleja kiiruskatsel on sada protsenti keskendunud oma põhitegevusele, autoga sõitmisele ning valmis igal hetkel kohtama ebameeldivat üllatust, siis tavaliikluses on enamikel autojuhtidel mõtted igal pool mujal kui autoga sõitmise juures. See on aga väga ohtlik ja õnnetuste tõenäosus suur. Seetõttu näengi, et jalakäijate turvalisus on tavaliikluses tunduvalt väiksem, kui ralliraja ääres olles. Kiiruskatse ääres pead lihtsalt mõtlema ning analüüsima ja kui seda teed, siis ebameeldivaid üllatusi ei tohiks olla."
"Kui ringrajavõistlustel toimub reeglina võistlus konkreetsel alal, mis on aedadega ääristatud ja publiku turvalisus suhteliselt hästi tagatud, siis autorallis see nii paraku ei ole," räägib Marek Toome ja selgitab, et põhjuseks on asjaolu, et rallit sõidetakse tavalistel teedel, mis ei ole selleks spetsiaalselt ettevalmistatud.
"Ralli organisaator teeb ja on kohustatud tegema kõik selleks, et nii pealtvaatajate kui ka võidusõitjate turvalisus oleks tagatud. On olemas sadu reegleid, millele juhendudes rallisid korraldatakse, kusjuures kõikide turvalisuse tagamine on selle ohtliku spordiala suurimaks prioriteediks."
"Kuigi turvalisusega tundub meil kõik hästi olevat, on siiski ruumi veel palju kuhu liikuda," leiab Toome. "Tegelikkuses ei möödu ühtegi rallit, kui ei märkaks rajal probleemi ja kui tuttavad ei tule ütlema, et näe, turva puudus totaalselt ja kõik jooksid rajal ringi ning turvamehed ei julgenud isegi vahele segada."
Kindlasti oleks olukord tunduvalt parem ja kindlam kui organisaatorite eelarved ei oleks limiteeritud. Reeglina kasutatakse turvafirmasid just sellistes kohtades kuhu on oodata suuremat hulka publikut. Teistes kohtades ja teeotstes kasutatakse vabatahtlikke ning ka sõdurpoisse.
"Kahjuks ei suuda teinekord ka kõige tublim turvamees teadvustada endale, kui suur vastutus temal lasub. See ei ole kaupluses vorstileti juures passimine vaid tõepoolest inimeste elude ennetav päästmine," märgib Toome. "Soome rallidel on antud sellistele turvameestele kohustuste täitmiseks lausa politseinike õigused, et vastuhakkavatel korrarikkujatel käed rauda panna ning raja äärest eemale toimetada."
Paraku ei ole mõledav, et üks turvatöötaja suudaks ohjeldada mingit alkoholist täisimbunud seltskonda või bravuurikat traktoristi, kellel on kange soov kohe koju pääseda. Siinkohal võib meist igaüks endale ette kujutada situatsiooni, kui katsele traktor suundub ja milline ebameeldiv üllatus võib tabada võidusõitjat, kui ühtäkki trampliinil õhus olles sellist objekti mõnekümne meetri kaugusel märkab.
Ralli korraldaja valmistab igale kiiruskatsele turvaplaani, kus on ära toodud eeldatavad rahvarohked kohad ning lahendused kuidas ja kus pealtvaatajad riskivabalt võistlust jälgida saaksid. Vahetult enne rallit tuleb kokku EAL turvavaatleja eestvedamisel ohutuskoosolek, kus kõik detailid taaskord läbi arutatakse. Turvavaatleja ise aga suundub pool tundi enne esimese auto starti rajale, et veenduda, kas kõik on nii paigas nagu plaanitud. Kui tema hinnangul on olukord ebarahuldav, siis teeb ta võistluste juhile ettepaneku kiiruskatse algus probleemi lahendamiseni edasi lükata või hoopis ära jätta.
Turvavaatleja ja esimese auto vahel võivad kiiruskatsel liikuda vaid VIP- ja nullautod. VIP-del ei lasu reeglina mingeid kohustusi, peale raja läbimise. Nullautodel seevastu aga on kohustusi kuhjaga, mille jälgimiseks ja lahendamiseks ei ole just palju aega antud.
Kolme nulliga auto võib veel korraks mõnes kohas peatuda ja paluda inimestel asukohta muuta, kuid kahe nulliga autole on sellist aega jäetud minimaalselt. Ühe nulliga auto peab sõitma juba sellise hooga, mis annaks pealtvaatajale ettekujutuse, milline saab umbes olema võistleja kiirus. Ühe nulliga autol ei ole enam võimalust katsel peatuda ja kedagi juhendada.
Kõikidel Eestis peetavatel rallidel on pealtvaatajatele olemas infomaterjal, mis sisaldab jooniseid erinevatest enimlevinud situatsioonidest ja kus on ära toodud alad, kus publikul on kõige turvalisem võistlust jälgida ning kus kindlasti viibida ei tohiks. "Kui kõik inimesed tee ääres nendest soovitustest lähtuksid, siis ei oleks see spordiala vähemalt pealtvaatajatele veeranditki nii ohtlik. Kahjuks on pealtvaatajate seas alati olemas inimesi, kes ei saa või ei taha aru saada asja ohtlikkusest," nendib Marek Toome.
"Võibolla tundub väljastpoolt vaadates sajakuuekümnega metsavahel sõitva ralliauto kiirus mitte eriti suurena, kuid uskuge mind, alates hetkest kui miski väljub kontrolli alt, juhtub kõik ülimalt kiiresti ja nii kiiresti, et rallit vaatav inimene ise enam reageerida ei suuda!"
"Võrreldes ringrajasõitjaga ei tea rallisõitja kunagi täpselt, mis teda trampliini või kurvi taga ootab. Kas on tekkinud kuhugi mõni veeloik või on eelnev auto kurvi lõigates teele kivi toonud või on hoopis kurv mitte kõige täpsemini kirjas ehk sada asja, milleks peab rallisõitja alati valmis olema," selgitab Toome. "Seepärast peab pealtvaataja alati arvestama, et ralliautos istuvad samuti inimesed, kes eksida võivad ning ralliauto on rauast, mis võib igal ajahetkel kusagilt järgi anda."
Marek Toome lisab, et ralliautol on väga palju olulisi tehnilisi detaile, mis võimaldavad väga kiiresti sõita, ent kui peaks üks oluline osa purunema, siis võivad olla tagajärjed kurvad. "Selletõttu peaksid pealtvaatajad enne kohavalikut mõtlema läbi võimalikud negatiivsed stsenaariumid," ütleb ta.
"Tihtipeale võib märgata lausa uskumatuid olukordi," toob Marek Toome näite, "näiteks jalutas hiljutisel rallil ühel katsel pereisa, kellel oli väike laps kukil. Tulles kurvist väga suure kiirusega ei uskunud ma pilti, mida nägin. Sellise kiirusega sõites oled kruusateel nagu libedal jääl ja ükskõik millise manöövri tegemiseks ei ole sul enam võimalust. Ülimalt kummaline, et see mees nii juhm oli."
Eesti Autospordi Liidu peasekretär Arno Sillat kinnitab, pealtvaataja võib tähelepanematuse tõttu ohtlikku olukorda sattuda. "Seetõttu tahakski südame peale panna, et ka parim turvaskeem ei kaitse, kui väga vale koha peal võistlust nautida. Iga lisakatse meeter paraku turvatud ei ole, ikka teede otsad ja tavapärased vaatamiskohad. Vaatamiskohta valides ei tasu välisurvi ronida ja ka trampliinid on eriti ohtlikud," sõnab Sillat.
Sel aastal hukkus üks pealtvaataja Leedus peetud autorallil, kui võistlusauto kaotas trampliinist maandumisel juhitavuse ning paiskus väliskurvi publiku sekka. Tragöödia, mida ei osatud ette näha.
"Trampliinist maandudes võttis auto mingil põhjusel suuna rahvasse ja tagajärjed olid väga kurvad. Tegelikkuses oli ju tee sirge ning auto pidi ju pärast hüpet otse sõitma. Mitte keegi ei arvanud, et see nii läheb. Tagantjärgi ei ole mõtet targutada, selliste asjade juhtumise võimalikkust on vaja karta. Võidusõitjat kiiruskatsel juhtunud avariis süüdistada pole mõtet, tema pole süüdi. Süüdi on inimene ise, kes ei mõtle," nendib Marek Toome.
Ülemkomissar Villu Vane märgib, et autosport on ala, kus võib mistahes ajal midagi juhtuda. "Pealtvaatajad peaksid aru saama, et lintidega piiratud alad on turvalisuse tagamiseks ning järgima alati julgestajate korraldusi. Viimased ei vahi metsavahel juhuslikult, vaid kindlal eesmärgil - tagada peatvaatajate ja võistlejate ohutus," sõnab ta.
"Enamus meie võistluste korraldajad on ohutuse tagamisega enam-vähem hästi hakkama saanud, sh rallide korraldajad," ütleb Arno Sillat. "Eks oma osa annavad siin ka traditsioonid - paljud katsed on aastate jooksul välja kujunenud, ohtlikumad kohad teada jne. Ka on korraldajatel suur kogemustepagas," ütleb Sillat.
"Mootorispordis paraku tuleb arvestada veel ka ebasoodsa juhusega, milleks võib olla sõitja jäme viga, ootamatu tehniline rike vms, mille tulemusel võib juhtuma hakata ka suhteliselt ohutus kohas. Selline kurb kogemus on autorallis meie põhjanaabritel. Seega ohutust ei ole võidusõidus kunagi küll ja ajaga peab pidevalt kaasas käima. Aga nagu öeldud, on Eesti võistlustel - just rallidel - selles osas kord majas. Mida aga ei saa öelda pealtvaatajate kohta," lisab Sillat.
Marek Toome soovitusi autoralli ohutuks jälgimiseks
Eriti ohtlikud kohad lähedalt vaatamiseks on:
- Mitmetest kurvidest koosnevad lõigud (S-kurvid), kus on ohtlik viibida nii sise- kui ka väliskurvides.
- Hüpete ja trampliinide tagune ala (mõlemal pool teed). Soovitan eelnevalt mõelda ka trampliini või hüppe iseloomule. Kas auto tuleb hüppele otse või eelneb sellele kurv, kas hüpe on heas korras, kas on see kuhugi poole kaldu. See kõik võib hüpet mõjutada ning tõsta autot hoopis mujale kui teele. Arvestage ka võimalusega, et suurema hüppe puhul võib autol maandudes mingi osa puruneda, mistõttu järgneb koheselt teelt väljasõit.
- Lõik, kus on järjestikku mitu hüpet.
- Alati väliskurvides.
- Kiirete kurvide puhul lisaks väliskurvis viibimisele oleks tarvis olla ülimalt tähelepanelik ka sisekurvi poolsel kurvijärgsel alal. Sinna võib avariisse suurel kiirusel sattunud auto paiskuda pärast seda, kui näiteks väliskurvis tabati mingit kivi, mis juhitavuse kaotanud autole sootuks uue suuna annab.
- Kartma peaks ka sellist situatsiooni, kui ralliauto läheneb suure kiirusega järsule kurvile või mahapöördele ja hoo mahapidurdamiseks olev tee on konarlik. Kuna võidusõitja üritab pidurdada viimasel hetkel, siis võivad teda seal mitmed asjad üllatada ning on juhuseid, kui vältimaks otse teelt väljasõitu, sõidetakse isegi meelega pidurdamisel teeäärsele alale. Keeruliste olukordade tekkimisel tekib vahel ka alternatiivseid võimalusi, millest piloot üritab valida pehmema variandi.
- Kui olete endale leidnud sobiliku koha vaatamiseks, siis igaks juhuks oleks hea mõelda läbi võimaliku põgenemise teekond. Kui on selja taga puu või suur auk, siis kriitilise olukorra tekkimisel võtta koheselt õige suund põgenemiseks, mitte esmalt vastu puud joosta või auku kukkudes jalga vigastada.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
