Marek Toome: Meil on õigus kruusaga pritsida

Loe lisaks

Mölder junioril peatati õigused nullautot sõita

Kindlasti on iga rallihuviline näinud kiiruskatsetel viibides mööda tuiskamas vilkurite ja sireeniga ohutusautot. Kuid kui paljud tegelikult teavad, milleks "nullauto" vajalik on?

Vastavalt FIA reeglitele ei korraldata ühtegi autorallit ohtususautot kasutamata. "Nullautoks" kutsutud sõiduk, mis läheb rajale enne võistlejaid, on mõeldud eeskätt ohutuse tagamiseks ning kohtunike töö kontrollimiseks ja parandamiseks.

Nullautode kohustuste hulka kuuluvad muuhulgas tulekustutite olemasolu kontroll stardis, samuti kontrollitakse kohtunikke tehes näiteks valestarte. Kiiruskatsetel seevastu jälgitakse, et pealtvaatajad oleksid ohutus kauguses.

Tavaliselt on Eestis rallidel kolm ohutusautot. Kõigil on ülesanne sarnane, kuid kontseptsioon erinev.

"Meie, kui ühe nulliga ohutusauto ülesandeks on anda pealtvaatajatele teada, et pärast meid tuleb esimene võistlusauto," selgitab ühe nulliga ohutusautos rooli keerav Marek Toome. "Kui kolme ja kahe nulliga autod pööravad põhjalikult tähelepanu publiku ja sõitjate turvalisuse tagamisele, siis meie üritame läbida trassi peaaegu võidusõitu meenutava kiirusega."

"Paljud inimesed satuvad kiiruskatse äärde esmakordselt ja nad ei kujuta tihtipeale ette, kui suur ralliauto kiirus tegelikult on," jätkab Toome. "Meie siis üritamegi liikuda suhteliselt suure hooga ja kasutada sageli agressivsemat sõidutehnikat, et ehmatada selliseid inimesi, kes enda arvates on vaatamiseks soodsa koha leidnud."

"Isegi nullautode tegutsemisjuhendisse on kirjutatud, et meil on õigus vajadusel pealtvaatajaid kruusaga pritsida. Tihti enne mahapööret hakkab endalgi naljakas, kui pöördesse viie kontraga siseneme või normaalse trajektoori asemel kurvi pikaks laseme. Tähtis on, et inimesed tajuksid rallispordi ohtlikkust ja et iga auto ratta alt võib õhku tõusta mõrtsukkivi ja sõitja oskamatuse või tehnilise vea tõttu võib auto lennata sinna, kuhu see kohe kuidagi ei tohiks maanduda."

Tandem Marek Toome ja Tigris Nõgols alustasid sõitu ohutusautol 2002. aasta varakevadel, kui Toomas Kitsing ja Tigris Nõgols kohtusid. Kitsing ei olnud rahul seniste nullautode tegevusega ja pakkus välja idee, et tuleks välja tuua auto, mis osaleks kõigil rallidel, mille meeskond oleks kogenud ning keda on vastavalt koolitatud.

Toome oli sellise auto roolikeeramiseks sobiv isik, sest kogemust on mehel piisavalt - ta on mitmekordne Eesti autoralli meister ja samuti on ta osalenud mitmetel rahvusvahelistel rallidel väljaspool Eestit.

Marek Toome kasutuses on tavaline tehasest tulnud Subaru Impreza WRX STi. Vaid auto kere on ehitatud tugevamaks ning paigaldatud vastav ohutusvarustus. "Selleks, et lisaks sireenile ka muu lärm meie tulekut teadvustaks, on meil ka võidusõidu summuti. Muus osas täiesti tavaline sportlik tänavasõiduauto," ütleb Marek Toome.

"Endalegi imestuseks on sellise standardvarustusega autoga võimalik päris kiiresti sõita ja siiani ei ole ühtegi varuosa pidanud veel vahetama, va. piduriklotsid, mis ikka sellise sõidu juures kuluvad."

Toome sõnul on ette tulnud aga ka olukordi, kus ettevaatamise asemel tulnud ka närviliselt tagavaatepeegleid jälgida, et ega esimene võistlusauto neid katsel kätte ei saa. "Kasvõi tänavusel Tallinna rallil, kui kahe nulliga auto oli sunnitud katsel peatuma ning pealtvaatajatega tõrelema. Kui ta sõitma hakkas, olime sappa jõudnud," räägib Marek Toome.

"Paraku oli väga kuiv, tuulevaikne ilm ja tolmu oli meeletult, mistõttu ei näinud ette ega taha midagi. Vaatasin küll peeglisse ja kujutasin ette, et huvitav, kas Basti (Sebastian Lindholm - toim.) sõidab meist nüüd üle. Selline põhjus ongi peamine, miks peaksime muretsema olukorra pärast, kus võistlusauto meile järgi jõuaks."



Marek Toome - Tigris Nõgols Tallinna rallil. Foto: Rando Aav

Reeglina stardib ühe nulliga ohutusauto rajale kolm minutit enne esimest võistlusauto. Kaks minutit varem stardib 00-auto ja sellest omakorda kaks minutit varem 000-auto. Konkreetse kiiruskatse pikkust, iseloomu, tolmu, pealtvaatajate rohkust jms arvesse võttes võib ühe nulliga auto ka startida varem. Teised nullautod lähtuvad EAL-i ametliku 0-auto otsusest.

Üldiselt hindab Marek Toome Eesti rallide hetkeolukorda rahuldavaks. "Olles osalenud erinevatel MM ja EM rallidel, hindan meie ohutust isegi väga heaks," lausub ta.

"Kunagi Portugali MM rallil osaledes olin väga imestunud turvalisuse absoluutse puudumise üle. Näiteks kohalikud härjavõitlejad mängisid seal sellist mängu, et kes viimasena julgeb auto eest läbi joosta. Ma arvan, et oli päris mitu inimest, keda riivasin."

"On palju inimesi, et kes oma vaba aja rallide heaks ohverdanud, sealhulgas ka erinevad ametnikud," sõnab Toome. "Lisaks seisavad meil pidevalt kõrval ja aitavad suurte kogemustega Soome spetsialistid, kes on ka maailmas FIA poolt tunnustatud isikud, nõustades isegi keerulisemaid MM etappe. Meid muidugi aitavad need härrased peamiselt tänu isiklikele suhetele. See kõik on aidanud tõsta meie rallide kvaliteeti, millele on andnud hea tunnustuse ka paljud välisvõistlejad ja vaatlejad. Ikka ja jälle näeme tugevaid võidusõitjad taas meie radadel kihutamas."

Kui kahe ja kolme nulliga autodel on luba kiiruskatsel auto peatada ja pealtvaatajaid noomida või kohtunikke õpetada, siis ühe nulliga autol seda luba ei ole. Ühe nulliga auto ülesandeks on jälgida turvalisust ja suurema kiirusega sõites tulevad probleemsed kohad välja.

"Paraku puudub meil võimalus auto kinnipidamiseks, siis saame meie
vaid auto liikumisega demonstreerida olukorra ohtlikkust, sõites kergelt
selle koha peal teelt välja või mõnel muul ebaharilikult viisil
rahulolematust väljendada. Peaasi, et meie sõnum pealtvaatajale kohale
jõuaks," selgitab ohutusauto piloot oma töövõtteid.

Marek Toome sõnul ta enda aegu kokku ei liida ja ei võrdle neid võistlusautodega. "Teinekord Tigris mulle ütleb, et näed juhtus nii, et sõitsime välja sellel katsel sellise koha," kommenteerib Toome. "Ma ei suhtu sellesse üldse tõsiselt, kuna tean täpselt, mismoodi ma rajal kulgen ja mismoodi ma siis sõidaksin, kui oleks vaja kiiresti sõita."

"Kui keegi täna meist pidevalt aeglasemalt kulgeb, siis võib pidada sellist meeskonda harrastajaks, kes ei olegi antud spordialal endale suuremaid eesmärke seadnud," jätkab EALi ametliku turvaauto piloot.

Marek Toome sõnul on keeruline kiiresti sõita, kui ühelgi juhul midagi juhtuda ei tohi. Aga just see on nullauto üks põhimõtetest - peab valima sellise kiiruse, et pealtvaatajatele aimu anda ralliautode kiirusest. Teisalt peab olema kiirus selline, et ohutus oleks igal juhul tagatud.

Kiiresti sõitmise eelduseks on põhjalik keskendumine. Toome on ka ise mõnel heal kiiruskatsel sattunud heasse sõidurütmi ja hakanud kiiret sõitu nautima. Seda aga ei lase juhtuda sturman Tigris Nõgols, kes sellises olukorras reguleerib lugemise kiirust või lihtsalt manitseb, et nad ei sõida võidu.

"Aga teinekord on kasvõi libeda koha tõttu teel tekkinud ohtlikke olukordi ja kuna me kasutame tavaliselt kellegi vanu kulunud võidusõidurehve, millede pidamine on halb, siis selline üllatus
tundub väga ebameeldivana," ütleb Toome. Samuti lisab ta, et autorallis ei ole võimalik ohtlikke olukordi kunagi 100-protsendiliselt vältida.

Nagu igal alal, tuleb ka ohutusauto meeskonna töös ette olukordi, mis sõitjaid naerma ajab. "Kiiruskatsetel olles on tekkinud koomilisi olukordi juhtudel, kui mingis kurvis või mahapöördes oleme üritanud matkida väljasõitu või lihtsalt otse sõitnud. Koomiline on teinekord vaadata pealtvaatajate reaktsioone antud olukorras. Kuigi tegemist ei ole naljaga, ajab selline publiku paaniline kiirustamine lihtsalt naerma."

"Talvel juhtus Võrus analoogne koomiline situatsioon, mis viis meid mõlemad naerukrampidesse," rääkib Toome. "Paraku aga ei saanud me kuidagi maha rahuneda. Kohe, kui suutsime end tõsiseks sundida, hakkas üks meist jälle naerma ja niimoodi kestis see pea viis kilomeetrit. Tookord oli tõesti väga raske naeruga võidelda, isegi 150-ga talvisel libedal metsavahelisel teel sõites ja sellega kaasnevad ohud ei suutnud meid aidata."

Toome kõrval sturmani ametit pidav Tigris Nõgols on Eesti Rallikomitee liige ja taskus on tal ka kohtunikulitsents. Peale selle on ta "nullautode pealik" ja see paneb tema õlgadele suure vastutuse. Pärast iga rallit peavad kõik ohutusautodel raja läbinud ekipaažid Eesti Autospordi Liidule tegema aruande - iga kiiruskatse kohta eraldi ja kogu ralli käigu kohta.

"Nullide tööga ollakse vähemalt meile teadaolevalt rahul ja mingeid
möödalaskmisi polegi olnud," ütleb Marek Toome kokkuvõtteks.



Foto: Erik Lepikson