| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
Urmo Aava kirjeldab Soome ralli kiiruskatseid
 |
| Loe lisaks |
|
|
|
 Eelseisva Neste ralli huvitavamaist kiiruskatsetest annab ülevaate Juunior-WRC sarjas autol Suzuki Ignis Super 1600 võistlev Eesti rallisõitja Urmo Aava, kel Soome rallilt kogemust kahe aasta jagu.
Legendaarse, kolmanda kiiruskatsena kavas oleva Mökkipera katse päris alguses on paar hüpet, aga teisel-kolmandal kilomeetril on trampliin trampliini otsas. Kes seal hüpata tahab ja julgeb, saab päris pika õhulennu. Katse keskel on üks halb koht, kus kahes järjestikuses kurvis tulevad tee seest välja suured kivid. Möödunud aastal paar-kolm autot olid seal kivide pihta sõitnud ning seetõttu ralli väljasõiduga lõpetanud. Katse ise on pehme pinnasega, suhteliselt kiire ja rohkete hüpetega. Sõitjana tean, et seal on palju kohti, kus võidusõidu võib ära rikkuda. Publikule on see kiiruskatse atraktiivne, eriti selle esimene pool.
Enda kahe aasta kogemusele toetudes võb öelda, et viies katse on selline, mis erineb tee pinnase poolest ülejäänutest. Osa Laukaa katsest on lahtise kruusaga, lõpu poole on muda-savi pinnas. Ka läheb tee libedaks, seda nii kuiva kui märja ilmaga. Kuivaga on seda katset keeruline sõita, vihmaga aga ülikeeruline. Katse neljandal kilomeetril on neelukoht, kus ma 2002. aastal ära käntsasin. Tegemist siis mäest laskuva pika kahaneva kurviga.
Kuues kiiruskatse on selle poolest eriline, et läheb rööpasse ja teest tuleb välja palju suuri kive.
Esmakordselt kümnenda katsena kavas olev Killeri on minu teadmiste poolest üks kiiremaid paarisradu maailmas. Pealtvaatajaile on see katse väga atraktiivne ning hästi jälgitav enam-vähem täies ulatuses. Ringid on võrdsed ja seetõttu on visuaalselt näha, kes pärast esimest ringi ees. Kindlasti on publikule atraktiivne ka hüpe, mis on nii hästi ehitatud, et seal sõidetakse täiega ja võistlejad julgevad hüpata.
Sõitjana saan öelda, et katse on normaalne, kuigi tuleb ettevaatlik olla. Rada on kiire ja seal tuleb täpselt sõita, et autot metallpiiretes mitte lõhkuda. Viga seal lubada ei saa, see võib lõppeda betoontõkkes. Sõidu poolest pakub aga seal kihutamine rõõmu küll.
Teine võistluspäev tundub olema suhteliselt sama, nagu eelmisel aastal.
Üheteistkümnes kiiruskatse on enamjaolt kitsa lahtise kruusaga teel. Seal on palju võimalusi rehvi lõhkumiseks. Keskmine kiirus jääb sel katsel natuke madalaks, aga see on ka keeruline katse. Kui muidu sõidetakse Soomes rallisid graniitkruusal, siis see on Eesti mõistes kruusal. Ka on Vaheri katsel väikesi hüppeid, mis alles sõidu ajal oma tõelist palet näitavad. Möödunud aastal läks meil seal rehv ja saime jooksu paigast ära. Üldkokkuvõttes hindan selle väga keeruliseks katseks. Et sealt terve nahaga läbi tulla, peab õnne ja teadmisi päris palju olema.
Ouninpohja nime on kuulnud vast ka need, kes rallist väga palju ei tea. See on ilmselt kõige kuulsam ja kurikuulsam katse Soome rallil. Hoog on seal kiire, tee on lai ja kõva. Hüppeid jagub sirgetele ja kurvidesse. Kõige hullemad on võistlejaile selle katse esimesed 10 kilomeetrit. Piisab, et sihid autot valesti ja ongi minek.
See on ainus katse maailmas, mille esmakordse läbimise järel ei tahtnud seda enam uuesti sõita. Möödunud aastal tundsin küll hirmu, aga see tegi heameelt, et ei pidanud seda katset WRC-autoga sõitma. Minu arvates on see kõige hullem katse üldse. Algus on megahull, keskel on hull ja alles lõpu poole läheb paremaks.
Urria katse on selle poolest kuulus, et esimese kolmandiku peal on suur hüpe. Mina sellist mujal näinud ei ole - seal tee kukub lihtsalt alt ära. Auto liikumise kohta üks meeter langeb tee ka meetri jagu. Sada kilomeetrit tunnis on see piirkiirus, millest seal üle minna ei saa. Broccoli proovis seda läinud aastal - tal tahtis mootor läbi kapoti tulema hakata. Oli õnne, et ta päris alla välja ei kukkunud. See on koht, kus hüpata ei tasu. Katset võib iseloomustada kui tavalist Soome teed, kus publikule peaks vaatamist olema just sel hüppel. Mõni vend ikka leidub, kes sellest hüppest ei tea, nii et pulli saab seal kindlasti.
Kuueteistkümnes kiiruskatse on sõitja jaoks tähtis, kuna tegemist ralli kõige pikema katsega (41 km). Esiteks on katsel palju rütmivahetusi. On kitsast teed, laia teed, pikki sirgeid, samas ka väga kurvilist osa. Katsel ei tohi ära väsida. Eelmisel aastal läks katse lõpupoole päris halvaks. Meie sõidu ajaks olid seal ülisügavad rööpad ja teel oli palju suuri kive. Selle katsega on võimalik otsustada ralli käiku. JWRC-s võib keegi seal võita kuni 45 sekundit, kui õige rütm ära tabada ning teada, kus saab teepervelt lisa võtta. Kitsas tee on selles suhtes salakaval - mõnes kohas, kus kasvab rohi, on võimalik lõigata poole auto laiuselt ja lõikamise kohti on seal palju.
Seitsmeteistkümnes kiiruskatse on üsna keeruline ja sõitjaile tehniliselt raske. Tee iseloom - kiire, kitsas ja ümmargune. Raske on aru saada, kus sõita. Ka on teel palju lahtist kruusa.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
