Toomas Tõldsepp: Autoralli on tõsine ala

Loe lisaks

Toomas Tõldsepp plaanib autorallist loobuda

Möödunud aastal loobus Toomas Tõldsepp autoralli meistritiitli nimel võistlemast, ent autospordist 38-aastane tallinlane kõrvale ei astu. Võib juhtuda, et kolmekordne Eesti meister jätkab võistlemist rallikrossidel või ringrajal.

Kuidas autosporti sattusid?

Esimene sõit oli mul 1988 aasta detsembris Hiiumaa rallil, kui Eestis oli veel teine liiga. Autoks oli toona seeriaauto VAZ 21013. Sealt sai asi alguse. Selle autoga sai enda lõbuks aastas kolm sõitu sõidetud ja siis läks see tänavasõiduks tagasi.

Tõsisemalt hakkasin autoralliga tegelema 1990 aastal, kui sai esimene Samara ehitatud. Teises liigas oli Samara sel hetkel esimene esirattaveoline auto ja ralliteedele tuli see üldse aasta varem. 1990 aastal sain siis aasta lõpuks esiliigasse, mis sel hetkel oli küllalt raske üritus, kuna sõitjaid oli palju ja konkurents oli jube tihe. Aasta hiljem sai hakatud esiliigas sõitma, 1992 aastast kadusid liigad ära ja jäi üks ja üldine ralliklass Eestis.

Sealt edasi on mul võistlemiseks olnud erinevaid autosid: Lancia, Ford - nii Sierra kui Escort Cosworth, Volkswageneid paar tükki, Hyundai. Kõige paremaks autoks pean viimast Golfi.

Oled pooldanud ehtsaid võidusõiduautosid, miks?

Minule ei ole N-rühm meeldinud, tahtsin võidusõiduautoga võidu sõita. Sel ajal ka A-rühma neliveolised olid samamoodi müstiliselt kallid, nii nagu praegu korralikud WRC-d. Aga mitu suurusjärku väiksemas hinnas on maailmaklassi kaheveoline, A-rühma võistlusauto maksab tunduvalt vähem kui WRC-auto, ehk samas hinnaklassis N-rühma autoga. Aga mulle meeldib just see, et tegemist on ikka ehtsa võidusõiduautoga. Sellega on nauding sõita.

Eestis on sellise autoga tegelikult raske N-le vastu saada. Kui Lõuna-Eestis sajab vihma, siis on nii libe, et kaheveolisega ei saa nende vastu. Samas, kui Jyväskyläs sõita, siis seal on nii kõva pidamine, et seal sõidetakse üldjuhul enamus N-id üle.

Kui palju Eestis rallisid sõitnud oled?

Pole aimugi. Statistika puudub, kuna on vahel mitu aastat, mil ma ei ole sõitnud. Tean ainult, et kui sõitsin Hyundaiga, siis selle kohta pidasin mingi aeg arvet. Sõitsin 23 võidusõitu kolme aasta jooksul ja 22 finišeerisin. Ühel korral oli katkestamise põhjuseks pooltelje purunemine.

Mida pead enda parimateks tulemusteks?

Selle aasta Tallinna ralli tulemus on päris hea, kuigi sai väga lõdvalt võetud. Vast kõige enam hindan 1991 aastat, kui oma käe peal Samaraga sõitmist alustasin. See oli ilus aasta. Siis õnnestus mõistusega sõita ja autot mitte lõhkuda.

Ei ole ühtki sellist suurt tulemust, mida kiidaks. Aga olen kolmekordne Eesti meister autorallis, lisaks on kaks meistrivõistluste hõbedat ja üks pronks. Samuti õnnestus võita 2002. aasta Läti meistrivõistlused.

Kuidas juhtus, et hakkasid osalema Läti meistrivõistlustel?

Küsimus on selles, et kui Eestis teha näiteks "pime" ralli, siis ma arvan, et vanemad sõitjad panevad pooled katsed sama kiirelt kui legendiga. Paljud katsed on lihtsalt nii peas. Ka mina otsisin väljundit. Kuigi ma Liidu koondises ei võistelnud, oli sellest ajast sidemeid nende inimestega suheldes sinna jõudsin.

Oled paaril korral ka Soomes võistelnud, millised on muljed?

1996 aastal sõitsin seal N-rühma Fordiga, aga siis jäi sõit kahjuks pooleli, kuna käigukast purunes neljanda päeva esimesel katsel. Kõige rohkem olen rahul 2001. aasta tulemusega, mil sai Jyväskyläs klassi kolmas oldud. Samas selle kohta võib öelda, et mis see ka ära ei ole... Aga teistpidi võib ka öelda, et tehke järgi!

Sel aastal startis 160 või 161 autot, meie stardinumber oli 115. Ütleme, kuskil 109-ndana stardid, ees oli 30 WRC-d ja esimese päeva katsed sõideti kaks korda. Kui teist korda sõitsime, siis oli sisuliselt 270 autot läbi sõitnud. Võrdluseks Tallinna ralliga, siis oleks see nii nagu oleks 10-aasta Tallinna ralli toimunud ühel nädalavahetusel.

Esimene päev on tagumikutunnetusega sedasi, et nii kiirelt pead sõitma, kui teiseks päevaks vähegi paremat stardikoha tahad saada, aga niimoodi, et auto igaljuhul terveks jääb. Nelisada kilti oli katseid ja sellest ligikaudu kolmandik sõideti esimesel päeval.

Teine päev oli samuti tõsine sõidu päev, ehk siis ligikaudu 40-protsenti rallist. Paralleele võiks tõmmata, kui öelda et sisuliselt oli see kaks Eesti meistrivõistluste etappi ühe päevaga. Kolmas päev oli raske, oli kolm pikka kiiruskatset. Esimene 41, teine 30 ja kolmas 33 kilomeetrit pikad. Nii et 104 kilti oli kolm katset. Seal temposõitu ei olnud, jälgisid vahesid ja et auto koos püsiks. Võistlustingimusi ei andnud muidugi tehasetiimidega võrrelda ja pidi tempot valima.

Tempo valik ja meistrivõistluste punktide jahtimine on omaette teooria?

Võidusõit on. Soomlaste korraldatud Balti Cup'il õnnestus esimene aasta sedasi sättida, et lõpuks olime Raidami järgi teised. Kuna arvestus käis klasside kaupa ja koefitsendiga arvutati, siis oli suhteliselt lihtne head tulemust saada. Viimase sõidu aeg juba nuriseti, et kuidas saab Balti Cupi võita väikse autoga...

2002. aastal sõitsin nii vähe kui vaja oli. Kui punktiseis läks paremaks, jätsin sõidu vahelt ära. Vist võistlesin viiel või kuuel etapil Eestis ja neljal Lätis.

Sul on hea võrdlusmoment Eesti ja Läti radade osas. Kas Lätis on võistlustrass reeglina oluliselt kiirem?

Läti rallidel on väga kiireid kohti. Eks oleneb autost. Tallinna rallil Kivitammi katsel on tegelikult samuti, kus kilomeetrise sirge poole peal on kõik seierid tagurpidi ja ootad kuni nüüd esimene kurv tuleb, kus pidurdada. Eks selliseid sirgeid kohti, kus on võimalik mootor laiali lasta, on pea igal rallil. Aga veel Tallinna rallilt näidet tuua, siis Vaimõisa katsel on keskmine kiirus esimestel vendadel üle 120.

Kui soomlased siin vahel ütlevad, et oh kui kiire, siis ma tean Jyväskyläs küllalt kohti, kus jooksevad kellad tagurpidi. Selles suhtes ma olulisi erinevusi ei näe.

Eesti rallid on lõunanaabrite juures koraldatavaist siiski lühemad?

Lätis on rallid tõesti tihtipeale pikemad, pooled rallid on 150-200 kilomeetrit. Majanduslikult on see hea, et rallid ei ole väga üikad, kuid samas võiks olla mõni ralli, mis on natuke tõsisem ka. Minule meeldiks, kui oleks üks selline kahepäevane ralli.

Milliseid Eesti rallisid kõrgelt hindad?

Lõuna-Eesti rallit hindan kõrgelt. Kihvtid teed, kompaktselt osatud ära kasutada maastikku ja katseid. Kuigi tegu kõige lõunapoolsema ralliga, siis paralleeli siin Lätiga tõmmata ei saa....

Väga kõva üritus on E.O.S. ralli. Leidub sarnaseid jooni Kurzeme ralliga.

Eelmisel aastal Haapsalut ei olnud, mis on aastaid olnud väga hea ralli.

Saaremaa ralli on ekstraklass, kasvõi muutlike teeolude poolest?

Saaremaa mulle meeldib. Kunagi oli Saaremaa ralli väga tore, vahepeal tase langes, aga nüüd on suudetud taas heaks teha. Seal on väga spetsiifilised teed, ekstremaalne ilmastik. On olnud juhuseid, kus treeningute ajal on olnud täielik suvi ja võistluspäeva hommikul on lumi maas. Ja vastupidi. Viimane näide 1995 aastast, kus võistluse eel käis töö kõigis Kuressaare rehvitöökodades öö läbi kuni selle hetkeni, kui viimane auto startis. Tehniliste autod kolmest kaks käisid mandril rehve juurde toomas.

2002. aastal oli õige otsus, et ei lastud piiki alla panna. Aga arvan, et teatud katsed oleks piigiga oluliselt kiiremini sõidetud. Ohtlik oli kohati.

Tallinna rallil võetakse asukoha tõttu linna ümbrusest mis võtta annab. Aga lauluväljaku katse, kuidas sellesse suhtud?

Lauluväljaku katseid on kõikidel rallidel ja praegusel hetkel traditsiooniks saanud. Kuigi 2003 aastal oli teistmoodi, kui viimasel kolmel aastal. Eelkõige ei tohi seal tenikat ära lõhkuda. Kui öeldakse, et seal võib vähe võita ja palju kaotada, siis päris nii see ei ole - seal võib ka palju võita! On hetki olnud küll, kus tehakse asfaldil 20 sekundit vahet ja teine päev võid panna päev otsa ja teed vahe sellest kahekümnest sekundist viie sekundi peale. Ei tohi vigu teha.

Paide ralli peaks end korralikult üles töötama?

Paide on väike ja see ralli peab end üles töötama küll. Head Paide rallide aega ma ei mäleta, aga kui hinnangut anda, siis Harju keskmine.

On sinuga võistlustel ka midagi naljakat juhtunud?

See on tõsine ala, siin ei ole midagi naljakat! Eks neid situatsioone on olnud, aga mida rääkida, ei oska öelda.

Kui mitme kaardilugejaga oled rallidel koos võistelnud?

Pidevalt on olnud kaks põhikaardilugejat. Üks oli mu vend ja teine oli Ivar Veerus. Sealt kõrvalt olen veel sõitnud nelja mehega. Ka Erki Noolega.

Kuidas teil Erkiga 1997 aastal Saaremaal sõit sujus?

Kui inimene on tipptasemel spordimees, siis on tal on igal spordialal mingil määral annet. Sel hetkel muidugi sujumisest rääkida ei saanud, kuna sõitsime põhimõtteliselt tänavasõiduautoga ja ülesanded on nullsõidul teised. Ajakirjanduses oli pahameelt, et teisel päeval kui avastati, et sõidame, taheti rajalt maha võtta... Olümpialootus ja et kuidas ta riskib oma eluga. Seal oli selles suhtes pahandusi, aga kõik lõppes hästi.



Toomas Tõldsepp ja Erki Nool Saaremaa rallil. Foto: Rando Aav

Kuidas sellesse suhtud, et noored ohutusautodel sõidavad?

Noorte nulli sõitmine on valus teema. Mina suhtun noorte aitamisse positiivselt. Aga see, mis juhtus Tallinna rallil, on minu jaoks üle mõistuse. Sellist õnnetust ei tohi juhtuda, see on põnts kogu Eesti autospordile.

Milline on Eesti autospordi hetkeseis? Värsket verd ralliradadele on piisavalt?

Arvan, et Eesti autosport on hetkel parimal võimalikul tasemel. Müts maha inimeste ees, kes on aidanud Märtini nii kaugele. Märtineid on Eesti täis... või vähemalt analoogseid vendi on siin koguaeg olnud. Markko on esimene, kes suudeti nii kaugele viia, kuigi ta on ise ka kõva sõitja, see on selge. Ta on sattunud õigete inimeste sekka. Mingil etapil on need inimesed olulisemad, kes teevad sõitjast sõitja. Kui küsimuse teisele poolele vastata, siis tean, et Eestis üritatakse mitmeid noori sõitjaid maailma saada.

Ise oled abiks noorele läti sõitjale Aivars Kivkucamsile, kellele müüsid mullu ka oma VW Golf IV Kitcari?

Ise ehitatud Opel Astraga, millega ta sõitis kuni Golfi rooli istumiseni, tegi ta küll ülikõva sõitu. Kui ta on andekas sõitja, siis võib juhtuda küll, et püüan lätlasi aidata. Tore on see, et suur finantseerija on sellel noorel sõitjal.

Miks otsustasid eelmisel aastal rallidega ise lõpparve teha?

Küsimus on selles, et mulle ei meeldi teha kehvasti. Ja nii nagu ma tegelen, seda ei saa päris hobiks nimetada - et täna vihma ei saja, mängin tennist. Niimoodi nagu tahaks võistelda, selleks ei ole aega, energiat ega ka raha. Ja niisama sõita, nii nagu mina sõidan, on liiga kulukas. Samas ühte-teist on elus saavutatud ja oskusi ning kogemusi arvestades suudaks üksjagu veel ära teha. Liiga palju kaotaks aga laps selle arvelt.

Kui palju on autoralli sinult aega röövinud?

Kohutavalt. Seda päevadesse või tundidesse panna on võimatu. Aga kui sõidad näiteks aastas kaksteist rallit, näitab lihtne matemaatika, et 48 päeva oled sa otseselt võidusõidus. Ühe sõidu ja tehnilise komisjoni peale kulub üldiselt kaks päeva, sama aeg läheb raja kirjutamisele. Võistlusele kulub seega minimaalselt neli päeva.

Ja raha? Näiteks ühel võistlusel osalemiseks.

Viimati Jyväskyläs 2001 aastal oli mul finišisse jõudes kulunud vast 250 000 krooni ja et auto oleks samas seisukorras nagu enne starti, läks veel 150 000. Mul oli kaasas hulgaliselt võistlusrehve ja vahetasin neid niipalju kui vahetada sai. Ette läksid iga kord uued rehvid, taha iga kolmanda vahetamise aeg. Tookord oli meil kaasas 26 rehvi velgedel, millest remonti vajas pärast võistlust kümme velge.

Millised kulud olid sinu viimasel rallil?

Rehvid ja natukene kallist kütust. Öömajale Tallinna rallil kulutusi ei olnud. Suhteliselt kalliste rehvidega ei sõitnud, see oli põhjus. Rehvi hind, kui sõitta mitte Michelini vaid Yokohama, Bridgestone või mõne analoogsega, on hind umbes 2000 krooni. Michelini rehv maksab suurusjärgus 4000 krooni. Mina kasutasin ära kuus rehvi ja 120 liitrit kütust. Kütuseliiter maksab kahekümneviiest kroonist kuni saja kroonini.



Toomas Töldsepp - Ivar Veerus VW Golf Kit Caril. Foto: Ülle Viska

Tänusõnad sponsoritele ei oleks vast liiast...

Paar aastat on head koostööpartnerid olnud Paroc ja Optiroc, ka on aidanud Clik ja Shell. Samuti kuuluvad mu tänud sõpradele, tuttavatele ja fännidele.

Lisaks rallile oled ka ringrada ja krossi proovinud, kas jätkad nende aladega?

Olen sõitnud ringrada ja mõned krossid. Samaraga tulin kolm aastat tagasi Vasalemmas teiseks. Ringrada sõitsin Hyundaiga kaks etappi Sport 2000-s. Korra proovisin ka Rootsis Volvo seeriaautode võistlust, mis on analoogne Eestis sõidetava Yaris Cupiga. Ringraja kogemus mul toona puudus, aga jäin kolmandaks ja sain kirja ka kiireima ringiaja. Sõiduga oleks võinud võita, aga kogemusest jäi puudu.

Arvan, et päris autospordist ma ära ei kao. Kõige suurem on tõenäosus, et sõidan kas ringrada või rallikrossi. Mis moel ja kuidas, ei oska öelda.