Reisikiri: kuumad rallipäevad Kuramaa kruusatolmus

Poole aasta eest Liepaja linna majutust broneerides ei olnud sugugi aimu, kas tänavu Liepaja ralli toimub või mitte. Koroonaviiruse laia leviku tõttu muudeti hooaja hakul ju Euroopa autoralli meistrisarja kalenderplaanigi nii, et avavõistlus saadi pidada alles läinud kuul Poolas. Poolakad olid ralliks tellinud õige palava ilma ja lätlastelgi oli kaks nädalat hiljem toimunud võidusõiduks pakkuda 30kraadist kuumust.



Lätti võistlust kajastama minnes tuli end kurssi viia niinimetatud koroonareeglitega. Võistlejail pidi olema ette näidata värskelt tehtud PCR analüüsi negatiivne tulemus, et võistluskeskusesse ei toodaks küla pealt koroonaviirust SARS-CoV-2. Täpselt sama nõuti ka meedia esindajatelt. Erinevalt koroonaeelsest ajastust oli seekord tarvilik täita hulk dokumente. Läti Vabariiki sisenemiseks pidi olema tehtud analüüs, lisaks oli 48 tundi enne riiki sisenemist vajalik täita digitaalne Covid-19 ankeet. Selle puudumisel ähvardas 2000 euro suurune trahv. Muuhulgas tuli seal märkida sisenemise kuupäev ning kellaaeg. Sama väljumise aja kohta. Kellaaja lahtreid ankeedis tühjaks jätta ei olnud võimalik, seega märkisin riigist väljumise ajaks 9.00 ja Lätti sisenemise kellaajaks 9.01. See oli prognoos, mis üllataval kombel läks täppi, olles hakanud Harjumaalt Ikla piiripunkti poole liikuma hommikul kella poole seitsme ajal. Ületasin riigipiiri kell 9.01.

Teel olles hakkas auto salongiventilaator tegema sea häält. Seda kuniks täieliku vaikimiseni. Hüvasti, jahutav konditsioneeritud õhk! Lätis keris õhutemperatuur 30 ligi ja autos läks võrdlemisi palavaks. Sõidu ajal jahutas küljeakendest sisse tulvav briis, kuid üllatuslikult olid lõunanaabrid ette valmistanud hulgaliselt teeremonte ja seal minuteid fooride taga seistes aeg venis ja toas läks üha palavamaks.

Eesti meediaseltskonnast olin seekordsel rallil ainus. Pressipealik Janis ütles, et keegi eestlastest oli veel akrediteeringut taotlenud, kuid siiski mitte kohale ilmunud. Tunnistan, et mina ootasin võistlust huviga. Eelkõige huvitas mind muidugi eestlaste sõit, iseäranis minuga samast kandist pärit rallimehe Ken Torni edenemine Ford Fiesta Rally3 võidusõiduautoga.



Teiseks pakkus huvi, missuguseks kujuneb jõuvahekord Raul Jeetsi ja Georg Linnamäe vahel. Tartlasel ju varasemast Kuramaal toimunud rallidelt neljarattaveolise autoga sõidukogemust süle ja seljaga. Huvitas, kas noorem konkurent on pärast hooaja õnnetut algust leidnud enesekindluse. Põnevaimat lahingut eeldasin ERC3 juunioride klassi staaride Sami Pajari ja Mārtiņš Sesksi vahel. Kumbki juunioride MM-sarjaski võistlev kutt olnuks minu hinnangul suuteline selle ralli omas masinaklassis võitma, sest Liepaja linnast pärit lätlasele oli see võimalus kihutada kodustel teedel, avaetapil võidutsenud soomlase eeliseks aga filigraanne mälu kiiruskatsete meeldejätmisel.



Planeerisin ralli toimumispaigas veeta kolm päeva. Liepaja ralli näol oli sisuliselt tegemist kahe suurepärase ralliga ehk 1+1 meetodil üheks tervikuks kokku liidetud Kurzeme ralli ja Talsi ralli. Kuna olin enne reisile asumist teinud ära kodutöö ja paika pannud reisi marsruudi, kuhu ja millal raja äärde pildistama minna, võis esimese päeva rahulikult veeta Vārtāja asula ligidalt alanud testi- ja kvalifikatsioonikatse ääres, kus vahelduseks tuli taevast mõni piisk vihmavett.

Esimene kiiruskatse algas Talsi linna külje alt 2. juuli südapäeval. Seega, paari sõidutunni kaugusel Liepajast. Minu sihtkohaks oli Mundigciems ehk koht, kus olen rallit korduvalt varasematelgi aastatel pildistanud. Klassikaline kruusalt mahapööre asfaldile oli seekordsest rallitrassist välja jäetud, ent nüüd läbis kiiruskatse sealt mõnesaja meetri kaugusel kruusakarjääri. See oli minu jaoks avastamata ala, kus saada häid fotosid tolmusabaga autodest.



Lisaks olin välja vaadanud poolteist kilomeetrit kaugemal asuva parempöörde. Veel enne käisin, sipsti, läbi ka Talsi linnas asuvast stardialast. Oli ju neid stardiväravaid sel võistlusel koguni kaks - suurem ja uhkem Liepajas olümpiakeskuse juures ja pisem Talsi kesklinnas.

Enne starti soovisin Sami Pajarile edu ja ütlesin, et kui tal nüüd võita õnnestub, siis võiks Liepaja ralli üldse ümber nimetada Liepajari ralliks. Tema silmad lõid särama ja naerdes alustas koos kogenud paarimehe Marko Salmineniga Euroopa autoralli meistrisarja teist etappi.



Avapäeva lõpetaski Sami klassiliidrina ja vali kiirus oli tal üleval ka teisel päeval, kuniks juhtus midagi ootamatut. Ühes väga aeglases kurvis, kus kiirust võis olla ehk 30 km/h, käis väga andeka rallitalendi roolitud poolevedune Ford üle katuse. Niimoodi liidrikoht käest anda?! "Kukerpall ise ei võtnud üldse aega. Ajakadu tuli sellest, et boost kadus seejärel ära ja ülejäänud katset tuli niiviisi sõita," ütles Marko. Ralli lõppedes tuli Sami jutuga: "Ma ei võitnud." Nii et see sõnamänguline ralli ümberristimine jääb veel oma aega ootama.



Eestlased ja lätlased on rallivõistlustel kuigipalju saanud kaasa elada Petter Solbergi poja Oliver Solbergi sõitudele. Nüüd tekitas paraja segaduse Oscar Solberg, Petter Solbergi venna Henning Solbergi poeg. Auto peal oli ju nimi "O Solberg" ja nii mõnelegi tuli üllatusena, kui selgus, et seekord on ralliauto roolis hoopis Oscar, mitte Oliver. Henningu poeg oli üks neist, kes sõitis samas masinaklassis (RC3) Ken Torniga. Esimest korda Baltikumis ja esmakordselt Ford Fiesta Rally3 autoga sõitev norralane pidi tunnistama saarlase paremust, kaotades talle ligemale kaks ja pool minutit.



Nagu Oliver, nii mängib ka Oscar palju rallimänge. Ja tema lemmik ei ole sugugi vaid Dirt. "Neid mänge on mitmeid. Mängime Oliveriga mõlemad üsna palju," rääkis Oscar. Küsisin, kas ta Oliveriga koos ralliautos metsas päriselt ka kihutanud on. Oscar muigas ja ütles, et omajagu. Ja roolis on nad sellistel puhkudel kordamööda. Lätis jälgis Henning poja sõitu rajaveerest, elades talle tuliselt kaasa. Millal 2014. aastal rallisõiduga algust teinud Oscar oma esimese stardi WRC-autoga teeb? Henning: "Seda on praegu vara öelda. Võtame samm-sammult." Oscari papaga juttu puhudes tundsin ühtlasi huvi, kus ja millal ta ise jälle võistleb. Ilmselt saab see olema Acropolise rallil.



Kreekas on rallide ajal õhutemperatuur ületanud ka 40 soojakraadi. Ja autos valitseb sellistel päevadel metsik kuumus. Lätis võis ralliautodes sõidu ajal salongis olla üle 60 kraadi. Selline kuumus tundus ebareaalne, mistõttu leidis vähemalt ühe eestlaste rallimasina salongis oleva temperatuuri mõõtmiseks kasutust ka vastav mõõteinstrument. Keskeltläbi 20 kilomeetrit kiiruskatse pikkust ja 10-15 minutit võidusõitu - selline asi võtab selja märjaks ka palju jahedama ilmaga.

"Mis abinõu siin palavuse vastu ikka aitab? Mina joon palju," kommenteeris Georg Linnamäe. Ühtlasi tundis mees rõõmu, et tema kasutuses oleval R5 autol on katusel suur õhuvõtuava. Et kui on korralik hoog üleval, siis sealt ikka puhub. Nood pisukesed aknaluugid teatavasti nii kõrgetasemelisel rallivõistlusel kiiruskatse peal avatud asendis olla ei tohi ja ralliautodes konditsioneer puudub.



Avapäeva järel oli Georg üldises pingereas kümnendal kohal, olles liikunud samuti R5 klassi autoga võistelnud soomlase Eerik Pietarineniga üsna ühes tempos. Pauside ajal, mil tuli aega parajaks teha ajavõtukontrollpunkti sisenemiseks, rändasid Georgi mõtted filosoofilisi radu pidi: "Kas ma olen piisavalt hea? Kas ma olen küllalt kiire? Kas minus on talenti?" Tuletasin Georgile meelde mullust Saaremaa rallit, kus ta R5 klassi Volkswageniga kihutades jäi alla vaid WRC-autol sõitnud nimekaimule. Toona avaldatud uudislugu pealkirjaga "Kollanokk tõmbas vanadele kaladele koti pähe" meenutas Georgile seda hetke ja ta täpsustas: "Ma pean selgusele jõudma, kas minus on küllaldaselt talenti WRC-sarjas osalemiseks."



Teiseks võistluspäevaks muudeti stardirivi, mistõttu pidi Georg Linnamäe rajale minema teisena, hispaanlase Nil Solansi sabas. Ralli lõpuks langes eestlane absoluutarvestuses 12. positsioonile, olles seejuures ikkagi meie sõitjatest parim. "Kahjuks ei õnnestunud näidata seda kiirust, mida oleks tahtnud. Saime uut kogemust ees sõitmisega. Ma olen varem Eestis nii ees sõitnud, aga siin see oli teistsugune. Teepuhastaja efekt oli oluliselt suurem. Lahtist oli rohkem peal. Keeruline, aga huvitav ja äge ralli oli."

Et tegu oli vahva ralliga, seda kinnitasid teisedki võistlejad. Kõige emotsionaalsemalt võttis võidusõidu kokku Aleksei Lukjanuk, kes ei pidanud paljuks autasustamisel mängitud Venemaa hümni ajal lauluviisigi üles võtta. "See oli fantastiline võistlus! Suur aitäh korraldajatele! Nautisime seda täiel rinnal," rääkis ta. "Hoidsin peal esimesest kuni viimase kilomeetrini!" jätkas kolmandaks platseerunud mees, kelle sõiduvahend lennutas paigalt nii mõnegi rajatähiseks olnud tünni. "Ah, ega ma neid rohkem paigast ära sõitnud kui mõni teine," muigas ta.

Ralli võidu võtnud Nikolai Grjazin rääkis, et ralli läks hästi: "Kõik toimis ja andsime endast parima tulemuse nimel maksimumi. Tegime selle ära. Kõik on õnnelikud. Mina ka!" Venelane tunnistas, et talle osutus kõige keerulisemaks viimane kiiruskatse. Miks? "Sest pidime kindla peale lõpuni sõitma. Aga sõita aeglasemalt kui muidu, see on tegelikult keeruline."

Teise tulemusega ralli lõpetanud Craig Breen ei olnud finišis just ülevoolavalt rõõmus, aga ometi jagus tal vaid kiidusõnu: "Äge nädalavahetus, suurepärased kiiruskatsed! Nautisime sõitu ja saime poodiumikoha." Seejärel tuli jutuks Estonia ralli, kus iirlane samuti stardis. Eestis palju kordi võistelnud Craig andis mõista, et läheb nüüd siin starti väga enesekindlana. "See on huvitav võistlus. Tuleb kiire ralli. Anname endast parima, praegu enesekindluse üle kurta ei saa," sõnas ta, meenutades, et eelmisel aastal saadi Ott Tänaku järel teine koht.

Mis puudutab Estonia rallit ja Otti, siis tundub, et osa lätlastest kannab kauna siinsete rallikorraldajate peale just sel põhjusel, et kõrgeimal tasemel autoralli toimub Eestis. Võetakse jutuks, et kui pandeemiast tingituna hakati MM-rallide toimumiskohana vaatama Baltimaade suunas, kaaludes variante etapi korraldusõiguse andmiseks Eestile ja Lätile, siis olevat saarlasest maailmameister öelnud FIA-le, et kui MM-ralli toimub Lätis, siis tema sinna sõitma ei lähe. Seetõttu olevatki ralli korraldusõigus antud eestlastele. Varasemalt oli kummagi riigi prestiižseimate rallide korraldajail võrdselt Euroopa meistrisarja etappide korraldamise kogemus.

Nagu väikestest rallidest võivad ühel päeval välja kasvada suured ja koguni parimateks nimetatavad autospordivõistlused, alustavad kusagilt väikeste sammudega ka tulevased maailmameistrid. Viimase 17 aasta peale tagasi vaadates võiks teoretiseerida, et need saavad olema kas eestlased või prantslased. See teema tuli Liepajas jutuks noore prantslase Bastien Bergounhega, kelle isa oli samuti rallisõitja. Kolmandat aastat rallispordiga tegelev Bastien teab, et prantslased, nagu Sébastien Loeb ja Sébastien Ogier, on esialgu olnud alistamatud asfaldil, ent kuna MM-sarjas on suur osakaal kruusarallidel, pühendub tema juba oma rallikarjääri alguses kruusarallidele, keskendudes just Prantsusmaa kruusaralli meistrivõistlustele. Tänavu on tema prioriteediks osalemine vastavas Renault Clio trofeesarjas, kuhu kuuluvad Poola, Läti, Rooma, Tšehhi ja Ungari ralli. Bastien rääkis, et erinevalt Eestist ja Lätist, kus võib juba võrdlemisi noorena rallit sõitma hakata, tema kodumaal alla 18aastasena see lubatud ei ole: "Peab olema juhiluba."



20aastane prantslane avaldas saladuse: "Ma tahan saada professionaalseks rallisõitjaks. Tahan tegeleda rallisõiduga nii, et see on minu töö. Selle plaani tegin enda jaoks juba palju aastaid tagasi." Küsisin Bastienilt muuhulgas, kas ta oskab nimetada mõnd andekat Eesti rallisõitjat, kellest on aastate pikkuse töö tulemusena saanud elukutseline rallisõitja. "Oh, see on küll ootamatu küsimus," nentis ta nõutult otsa vaadates. Nüüd on Bastien selle teadmise võrra targem, et vastus on Ott Tänak.

Aga tagasi Liepaja ralli teemasse. Siinkohal tuleb nüüd ära märkida, et lisaks Euroopa meistrivõistlustele kuulus võistlus paralleelselt Läti meistrisarja arvestusse - selliselt, et esimene rallipäev läks arvesse ühe ja teine võistluspäev teise etapina. Tahaks peatuda sündmustel, mis leidsid aset ERC3 Junior klassis. Eestlastest alustasid Euroopa meistrivõistluste arvestuses võistlust selles arvestuses Kaspar Kasari ja Joosep Ralf Nõgene. Kui Kasparile oli see tänavu teiseks stardiks Euroopa meistrisarjas ja avaetapilt said teenitud neljanda koha punktid, siis Joosep Ralfile oli see esimene nii kõrgetasemeline võistlus. Kui nii võib väljenduda, siis meie poiste jaoks olid rallipäevad sündmustest tiined. Mis siis juhtus?

Joosep Ralf plaanis neljapäeval samuti testikatsel sõita, aga tema roolitaval Fordil ilmnes kummaline probleem ja nii jäi see idee realiseerimata. "Meil oli kaitsme probleem autol. See küpsetas aju läbi. Läks pikalt aega probleemi leidmisega," rääkis Joosep Ralf.



Reedel oli autol varuks uus üllatus, kui teise kiiruskatse keskel kadus ära kolmas käik. See tähendas katkestamist. Ja üleüldse tähendas järgnev seda, et Euroopa meistrikatega oli selleks korraks aidaa. "Reedel hakkasime euroopakaid sõitma. Siis kõik oli korras. Laupäeval me ei saanud enam peale, kuna pidime käigukasti ära vahetama. Hankisime uue kasti M-Spordist. See ei olnud plommitud, mistõttu me ei saanud Euroopa meistrisarja arvestuses jätkata ja nii pidime edasi sõitma ainult Läti arvestuses." Ja ainult Läti meistrisarja võistlejad - nemad sõitsid kõige lõpus.

Sündmusi jagus ka laupäevasesse päeva omajagu. Kolm esimest katset sai Joosep Ralf korralikult sõidetud. Enne kümnendat kiiruskatset ei läinud juhiuks enam kinni. "Panime puuri külge kinni koormarihmaga. Tolmune oli, aga sõita kannatas. Kiiruskatsel, kus oli autokrossirada, lendas uks uuesti lahti. See oli mahapöördes pärast hüpet. Seisime siis seal. Kinnitasime ukse uuesti. Õnneks jõudsime viimasesse AKP-sse ka," kirjeldas Joosep Ralf sündmusi. "Hästi sündmusterohke ralli oli. Aga õppisin palju."



Kaspar Kasari autol kadusid seevastu vahepeal pidurid ära. Tekkis probleem, millist poleks osanud kuidagi ette näha. Aga ega Kaspar sel teemal pikalt peatuda tahtnud, kiitis vaid tublisid mehaanikuid, kes ilmnenud mured kõrvaldasid. Vahetult pärast finišeerimist rääkis Kaspar: "Selles mõttes jäime ralliga rahule, et ilusti tervelt finišis. Esimesel päeval oli ka raskusi natukene, aga jõudsime hooldusesse ja olime ERC juunioride arvestuses viiendad. Läti meistrivõistluste arvestuses olime mõlemal päeval teised. Saime LRC4 klassis teise koha."



See oli hetk, kui olin oma fotokaameraga kolinud tolmustelt kiiruskatsetelt tagasi Liepaja linna, kus klassivõitjana oli finišeerinud kohalik ralliäss Mārtiņš Sesks, prantslase Jean-Baptiste Franceschi ja soomlase Sami Pajari ees. Karikad anti üle, võitjaid õnnitleti. Kohalikel sellidel olid näod nalja täis, et Mārtiņš tegi, mida oodati. Mõni tund hiljem tuli lätlaste jaoks ootamatult halb uudis - Mārtiņš Sesks diskvalifitseeriti. Põhjuseks vale vahejahuti kasutamine. Mārtiņš selgitas küll, et tema uskus olevat kõik õige, kui auto 2019. aastal ostis, kuid M-Spordi esindaja ütlust mööda ei olnud tegu homologeeritud originaalosaga, mis on autole paigaldatud iseseisvalt ning üldse teise tootja oma, lisaks veel valede mõõtudega.

Selles valguses vaadati tulemused ümber õige mitmes masinaklassis. Nii kuulus Euroopa meistrisarjas ERC3 arvestuses klassivõit prantslasele Jean-Baptiste Franceschile, kes paistis juba varem pööraselt õnnelik olevat ka teise koha üle. Sami Pajari kerkis koha võrra, teiseks, ning jäi endiselt tabeliliidriks.



Kaspar Kasari jaoks tähendas lätlase eemaldamine seda, et Läti meistrivõistluste mõlemad etapid ta LRC4 klassis võitis, asudes ülekaalukalt tabeliliidriks. Sama ootamatult oli Kaspar asunud liidriks ka juunioride klassis, sest tulid võidud sealtki. Läti meistrisarja arvestusse kuulub tänavu teadaolevalt veel kaks etappi, millest üks sõidetakse Lõuna-Eestis ja teine Leedus Zarasais.

Läti meistrisarja punktitabelile otsa vaadates võib rõõmustada, et Raul Jeets asus LRC2 klassis teisele positsioonile, jäädes alla vaid Nikolai Grjazinile. Tõe huvides olgu märgitud, et tartlasele määras žürii 30sekundilise ajakaristuse.



Väga korraliku tulemuse tegi Ken Torn. Kui hooldusalas oli saarlase nägu naerul, siis rooli taga oli ta väga keskendunud olemisega. Selles suhtes täpselt nagu Aleksei Lukjanuk. Visuaalselt märgatav, kui pühendunult mehed rallisõitu harrastavad.



Aga see oli ilus hetk, kui Ken ja Kauri klassivõitjatena finišisse tulid. Saaremaa mehed tõid auto üheskoos tervena lõpuni ja kastsid seda ka võidušampusega, kuna erinevalt Poola rallist, tehnilised probleemid nüüd ei kimbutanud.



"Selle aasta Liepaja ralli oli väga OK. Arvestades just, et Poola rallil olid meil mõned jamad autoga - uus auto ja selliseid asju ikka juhtub. Sellel nädalavahetusel meil ei olnud ühtegi probleemi. Auto töötas väga hästi. Saime nautida täiega ja mina olen väga rahul. Saime nautida iga kilomeetrit," kommenteeris Ken. Kauri ütles, et ralli läks hästi. Ka kiitis ta sealseid teid: "Teed olid siin hästi ägedad. Kohati on päris kiired, 150-180 km/h võis olla püsikiirus mitu kilomeetrit järjest." Küsisin Kauri käest ka rajalegendi paranduste kohta ja ta näitas korralikult kollaseks kleebitud legendiraamatut. Nii ohtralt bülletäänidega tekitatud muudatusi ei ole ilmselt ühelgi teisel rallil varem olnud...

Muljeid ja fotomaterjali kogunes rallilt rohkesti. Nagu ka reisi vältel läbitud kilomeetreid.