Eesti veoautokrossi «isa» Tõnu Evert - 80

22. detsembril tähistab kaheksakümnendat sünnipäeva Saaremaal, Sõrves elav Tõnu Evert. Tegu on mehega, kes tuli 50 aastat tagasi veoautokrossi esimeseks Eesti meistriks.

Nimelt toimusid 1967. aastal esimesed ametlikud veoautokrossi Eesti meistrivõistlused. Esimene etapp sõideti 18. juunil Viljandimaal Holstre Nõmme rajal ja teine 6. augustil Järvamaal Türi rajal. Tiitlivõidu saavutas Tõnu Evert ka järgmisel aastal.

Tegelikult sõideti veoautokrossi Eestis juba varem. Arvatavalt oli esimene demonstratsioon sõit aastal 1955 Tallinnas, Kloostrimetsas toimunud motokrossi ajal.

Tõnu Everti tehnikasportlase karjäär algas samuti varem, sest aastatel 1955 kuni 1963 võistles ta mootorrattal, võites muud karva medalite kõrval aastatel 1962 ja 1963 Eesti NSV meistrivõistlustel mootorrataste motodroomisõidus 350 cm³ masinaklassis meistritiitli. Aga ka enne ametlikke Eesti meistrivõistlusi oli ta veoautokrossis mehetegusid teinud ja ala sünnile Eestis kaasa aidanud.

Mulgimaalt pärit mees valiti mitmel korral tollase Viljandi rajooni populaarseimaks sportlaseks. Esimest korda juba aastal 1962.

Tõnu Evert on esimene Eesti sportlane, kes veoautokrossis meistersportlase normi täitis, seda juba aastal 1963. Sellise tiitliga mehi on Eesti veoautokrossi meeste hulgas alla kahekümne. Tol aastal käis ta koos teise viljandlase, Albert Siimoniga, võistlemas Moskva sügiskrossil ja saavutas seal esikoha ning meistersportlase norm oligi täidetud. Albert Siimon pidi kahjuks teiselt kohalt katkestama masinarikke tõttu. Moskvasse võistlema "sattusid" mehed seetõttu, et aasta varem olid Eesti veoautokrossisõitjad (Tõnu Evert ja Albert Siimon Viljandist, Viktor Mihkle Paidest, Arno Õitepuu Põltsamaalt, Feliks Lauri, Ülo Laksi ja Endel Seppel Tamsalust) teinud esimese võistluse väljaspool Eestit. Riias jäid enda hea esinemisega silma. Albert Siimon sai ülekaaluka võidu ning eestlased saidki kutse Moskva võistlusele.

Juba järgmisel, 1964. aastal käis Evert koos Tamsalu meeste Feliks Lauri, Ülo Laksi ja Endel Seppeliga võistlemas Rjazani igakevadisel veoautokrossil. Rjazani autokross toimub iga aasta maikuu algul seniajani. Tollel aastal võtsid meie sportlased lausa nelikvõidu. Sellest ajast on Eesti sportlased Rjazani võistlusel alati oodatud ja kardetud.

Tõnu Evert on ka esimene Eesti autokrossisõitja, kes on võitnud NSV Liidu autokrossi meistrivõistlustel medali. Seda 1968. aastal, hõbeda klassis GAZ-51. Teise seda sama karva medali pälvis kaks aastat hiljem ZIL-130 klassis, võites ühtlasi hõbemedali ka NSV Liidu rahvaste viiendal spartakiaadil. Ta on kahekordne Balti meister veoautokrossis aastatel 1967 ja 1968 klassis GAZ-51, ning aastatel 1968 (GAZ-51) ja 1973 (ZIL-130) saavutanud teise koha. Evert on samuti juba eespool nimetatud Rjazanis korraldatavate autokrossivõistluste kolmekordne võitja, saavutades eiskoha aastatel 1968, 1975 ja 1976. Ta on ka üleliidulise spordiühingu "Spartak" meister autokrossis aastast 1963 klassis GAZ-51. Parim saavutus NSVL meistrivõistlustelt pärineb Tõnu Evertil aastast 1971, mil ta tuli ZIL-130 klassis NSVL meistriks, olles esimene Eesti autosportlane, kes sellise tiitli saavutas.

Ta oli ja on hea tehnikatundja. Tema poolt Viljandi Autotransportbaasis nr 8 kallurautode juures tehtud ümberehitustest räägitakse legende. Kuulsust kogus ta veoautokrossi algusaastatel enda võistlusmasinal kasutatava poolisüsteemiga, mis masina ilma kõrvalise abita porimülgastest taas rajale aitas. See oli tol ajal oluline, sest kõrvalise abi kasutamine oleks tähendanud diskvalifitseerimist. Lisatud fotol on näha vastava poolisüsteemi katsetamine Holstre-Nõmme raja suurimal tõusul.

Tõnu Evert on mitme 70-ndatel Eestis kasutusel olnud veoautokrossiraja idee autor. Tema näpunäidete ja soovituste järgi on mitme raja profiilid maha märgitud ja tema poolt "sisse sõidetud". Tuntum neist vast Priipalu rada Valgamaal, mis oli üleliiduliselt tuntud ja tunnustatud ning kus korraldati Nõukogude Liidu meistrivõistlusi.


Tõnu Evert.


Veetakistus Priipalu rajal, mis ehitati Tõnu Everti näpunäidete järgi.