Aus asub rallivõitusid jahtima uue võistlusautoga

Kui miski näeb välja nagu part, prääksub nagu part ja ujub nagu part, siis võib olla kindel, et tegu ongi pardiga. Kui miski näeb välja nagu WRC-auto, ei saa sama paralleeli aga tõmmata. Miks?

Sest alates 2017. aastast on Eestis lubatud võistelda autodega, mis vastavad täiesti uutele 4WD Proto tehnilistele tingimustele. Ehk et laias laastus võib sõita ralliautoga, mis on kokku ehitatud erinevate tootjate tükkidest. Autospordiajakirjanik Rein Luik selgitab, et nende n-ö prototüüpautode puhul on tegu vabaklassi autodega, mis ei pea olema ühe margi ja mudeli kohased. Ta toob näite, et Volkswagen Polole võib paigaldada teise margi tehnilisi lahendusi. Näiteks Mitsubishi Lanceri mootori, käigukasti ja sillad. Just sellises kombinatsioonis auto seisab kolmandat nädalat Rainer Ausi garaažis.

"Tegemist on Volkswagen Pologa, mis näeb välja nagu WRC-auto, aga sisemuses on tegemist Mitsubishi Lancer Evo 10 tehniliste lahendustega. Ka auto põhjaplekk on Mitsubishi toode," räägib Rainer Aus. Tegu on nn prototüüpautoga, mille veel mullu N-rühma Mitsubishiga kihutanud mees soetas Poolast.

Juba eelmise aasta sügisel nentis Aus, et kuna N-rühma Mitsubishi Lancer Evo 9 homologeeringu aeg saab läbi, ei olegi selge, millega uuel aastal võistelda. "Mul polnud kindlat plaani, kui Evo 9 veel olemas oli. Panime selle müüki. Varuvariant oli, et kui tõesti autot ära ei viida meilt garaažist, siis tuleb see ikkagi rajale tuua. Aga veebruarikuus üks Prantsusmaa kodanik avaldas soovi ja ostis auto ära. Pärast seda hakkasin otsima, kas on kohe mingit proto-autot saada. Või tuleb ehitada ja arvestada, et ehk saab Saaremaa ralliks midagi endale. Aga tuli selline auto müüki, mis meile tundus sobivat. Nii me selle Volkswageni Poolast ära tõime. Kere on ehitatud Dytko Spordis, kes toodabki selliseid lahendusi."

Rainer Aus ütleb, et prototüüpauto soetamine tundus mõistlik, kuna R5 klassi võistlusmasina hind olnuks kaks korda suurem. Ta ütleb, et praeguses konditsioonis, olles poolakatelt toodud proto-autot juba edasi arendanud, on selle väärtus suurusjärgus 80-90 tuhat eurot. Rein Luige hinnangul maksab R5 klassi võistlusauto 150 000 euro ringi. "R5 autod on kallid. Neid ei jaksa osta! Nii on vabaklassi 4WD auto ehitamine odavam variant. Selle tehnikaga peaks saama R5 klassi autodele vastu," räägib ta.

Rainer Aus ütleb, et sõiduomaduste ja atraktiivsuse poolest on proto-auto väga hea valik. "Nii palju kui on tagasisidet ja kuulda olnud, on see tundunud äge plaan. Ka sponsoritele uus auto meeldib. Ühe ja sama auto pidamine kaotab oma võlu. Ajakirjanikud muidu jälle kirjutavad, et Aus on oma uunikumiga!"

Kas prototüüpautot kannatab rohkem seadistada, kui N-rühma autot või R5 klassi autot? Aus selgitab: "Käigukasti saab vahetada. Võib panna sequential otselülituskasti. Mootorist saab natukene võimu juurde. Vedrustust mina oma praeguste lahendustega väga palju muuta ei saa. Egon Kaur võttis kasutusele natukene uuema, küll riskantsema meetodi, aga kui see töötab, siis ta on kindlasti selle üle väga õnnelik. Et on pikemad vedrustuskäigud. Mina pean küllalt palju ringi tegema selle jaoks, et kasutada pikemat vedrustust ja tugevamaid-suuremaid pooltelgi ning kergemaid silla osi. Mul on see standardlahendus Evost võetud." Rainer Ausi Volkswagen Polol on all samasugune 5-käiguline käigukast nagu Mitsubishi Lancer Evo kümnetel. Peal on Evo kümne mootor, veidi suurema turbokõriga. "Kui Evol oli see 33 mm, siis meie proto tingimused lubavad 34 mm. Sealt tuli ca 20 Nm väänet juurde. Seda on natuke üle 700 praegu. 34 mm kõri piirab ikkagi hobujõud ära. Hobujõude on kuskil 350," täiendab ta.

Kaalub see aparaat 1370 kg. On see hea number? "Võiks parem olla," sõnab Aus. "Evod olid raskemad, aga R5 autod on oluliselt kiiremad."

Mis Rainer Ausi uut proto-autot vanast võistlusautost kõige enam eristab? "Teljevahe," ütleb Aus. "Proto-autol on teljevahe 16 cm lühem, st esirattast tagarattani. Ja see teeb autot rajal pisut närvilisemaks ja kiirematel lõikudel ettearvamatumaks. Minu jaoks oli esimesel treeningul väga harjumatu. Kippus suure hoo pealt paar korda liiga palju külg ees sõitma, aga teatavasti sellega ei võida aega. Liiga palju külg ees sõitmine on ajakadu."

Esimesel proovisõidul läbis Aus kruusateedel ligemale 70 kilomeetrit. Ta ütleb, et 50 kilomeetri jagu oleks veel vaja sõita, et asisem tunne päris ralliks kätte saada. Ühtlasi sõnab Harju rallil uue autoga debüüti plaaniv Aus, et selle konkreetse isendiga ei olegi varem kruusarallil võisteldud: "Kahjuks ei ole see sõitnud ühtegi reaalset rallit kruusal. On sõitnud asfaldil selliseid sprintrallisid ja osalenud šõuüritustel. Nii palju, kui Dytko Spordi kodanike käest olen kuulnud, ükski Polo kruusal siin regioonis ühegi väga kiire sõitja käes polegi varem olnud. Nad ise ootavad ka huviga, mis see nädalavahetus nende valmistatud autole toob."

Piltlikult öeldes on Rainer Aus eestlastest esimene, kes vabaklassi autoga Eestis rajale tuleb. Varem on prototüüpautoga siinkandis võistelnud vaid lätlased. Selle masinaklassi autosid on juba ehitatud ka lähiriikides ning mitme auto ehitus on käsil Eestis. Vabaklassi autod on valmimas Egon Kauril, Priit Koigil ja Roland Murakal. Loetletud konkurentidest erinevalt juba sel nädalavahetusel rallil startiv Rainer Aus seab endale hooajaks kõrgeid sihte: "Eesmärk on võtta mõned rallivõidud ja olla tippkonkurentsis."




Fotod: erakogu