«Proovin sellest autost võtta, mis võtta annab»

Gustav Kruuda selleks hooajaks endale ülemäära kõrgeid sihte ei sea, öeldes, et tema eesmärk on ammutada rallidelt sõidukogemust ja saavutada stabiilne kiirus. Endiselt jagab talle selleks õpetussõnu vend Karl Kruuda.

"Tõenäoliselt sõidan selle hooaja lõpuni Ford Fiesta R2 autoga. Võistlen põhiliselt kodustel rallidel. Kogun n-ö kogemusi ja õpin sõiduvõtteid, et oleksin stabiilselt kiire," valgustab Gustav Kruuda oma plaane. "Sõidan Eestis ja Lätis, suurde maailma veel ei trügi," sõnab noormees, kes esimest korda osales välisvõistlustel tänavuse aasta hakul Lätis Gulbene ümbruses peetud talverallil. Samuti võistles Kruuda Liepāja rallil.

Oma esimese arvestatava taliralli kogemuse saigi Gustav Kruuda Lätist. "Esimene talveralli oli Sarma. Enne seda tegin ühe testi kiire lõigu peal. Suhteliselt üllatav oli esimesel katsel, kui tee oli testis olnuga võrreldes palju kitsam! Lumel ja jääl sõita on natuke teine maailm, kui kruusa peal. Kitsa piigiga sõitsime, päris huvitav oli," kommenteerib Kruuda. "Kui asi käe sees, oleks talvel väga lahe sõita," lisab ta.

Mõlemat Lätis sõidetud rallit võrdles Gustav Kruuda Eestis sõidetavate rallidega. Tema hinnangul on lõunanaabrite juures hea harjutada, kuna iseloomult sealsed teed kodustest väga palju ei erine. Liepāja ralli kiiruskatseid peab Kruuda suurepärasteks: "Katsed olid väga lahedad, 36 km katse meeldis mulle kõige enam. Seal oli tempomuutusi. Katsed olid üldiselt kiired ja Eestiga sarnased."

Liepāja rallil juhtus ka pisemat sorti intsident, kus Gustav Kruuda roolitud Ford kergelt üle katuse käis. "Jäin veidi tukkuma, enda sõiduviga," tunnistab ta. Kaks nädalat hiljem toimunud Võrumaa talverallil oli auto taas tip-top korras ja Gustav Kruuda ning Ken Järveoja said ammutada uusi kogemusi Lõuna-Eesti teedelt.

"Läti meistrisarja kaasa ei sõida ja seal punkte ei võta. See ei ole põhieesmärk, et aasta lõpuks kohta saada. Oluline on ise areneda ja rahul olla. Mis rallidel Lätis veel osalen, hetkel ei tea, aga sõidan midagi kindlasti," räägib Gustav Kruuda. "Eestis üritaksin olla konkurentsivõimeline," jätkab ta, öeldes, et hea oleks mahtuda omas masinaklassis kuue parema sekka. "Siis oleksin rahul, kui õnnestuks stabiilselt kuue hulgas olla, mitte vaid paaril katsel kiire," ütleb Gustav Kruuda, kes Eesti meistrivõistlustel seni sõidetud kahe etapi järel 2WD 2000 (A7, N3, R3, A6, R2 klasside) arvestuses kolmandal positsioonil.

Gustav Kruuda ootab aega, mil saab võidu sõita Lõuna-Eesti kruusateedel toimuval Estonia rallil. Ta põhjendab, et see kõige paremini korraldatud võidusõit ja et see viiakse läbi sujuvatel kiiretel katsetel. "Maailma kõige paremad teed on minu arvates Lõuna-Eestis! Mulle on see n-ö koduralli." Ta ütleb, et on Lõuna-Eestis ise palju sõitnud ning vaadanud samas testimas oma treenerist venda. "Karl koolitab ja annab näpunäiteid, kuidas legendi täpsemaks ja paremaks saada. Ta aitab mind palju. Istub vahel kõrval ja ütleb, mida teha. Ta on mulle palju abiks."

Karl Kruuda ütleb, et Gustav on teoorias tugev, kuid sõidupraktikat on veel tublisti juurde vaja ja tema sõiduoskused vajavad lihvimist. "Gustav on väga palju kaasas käinud. Ta teab, kuidas asjad võistlustel toimivad. Vahet ei ole, kas ta sõidab Eestis või välisvõistlusel, temal ei ole kartust. Tal on teooriapõhi suurepärane. Ta teab rallide iseloomu ja seda, kuidas sõitma peaks. Ta on hästi palju vaadanud sõiduvideosid. Tahtmist on Gustavil palju, aga kogemustest jääb puudu. Ta peab veel harjutama ja sõitma."

"Siiamaani on Gustavi areng üsna stabiilne," jätkab Karl Kruuda. "Mina õpetan teda vahetevahel. Urmo Aava on tal kõrval käinud, samuti Sander Pärn. Mina olen päris pikalt neljarattaveolise auto peal olnud, ma võib-olla esiveduse sõiduvõtteid ei oska nii hästi edasi anda. Üldpildist ta saab aru ja on hea õpilane. Kui midagi ütled, siis ta uue tiiruga kohe teeb seda ja saab aru, et see on positiivne asi, mis aitab kiiremini sõita."

"Alguses, kui ta oli natuke lühem, siis hüppasin ise rooli ja näitasin ette. Kõige paremini õpibki, kui õpetaja sõidab sinu autoga ja istud tal kõrval, et näed, kuidas sõidetakse. Enam ma rooli ei kipu, sest esiteks, ma ei taha tema autot ära lõhkuda ja teiseks, mul ei ole mõtet seal enam käia. Pigem õpetan vaikselt kõrvalt. Proovin temasse julgust juurde süstida. Kuni tekib arusaam, kuidas sõitma peab ja kui kiiresti sõita tuleb. Kiiretes kohtades peab hulljulgust olema, et läbi suruda, aga aeglastes kohtades peab rohkem oma sõidujoont jälgima. Gustav on suhteliselt analüütilise mõtlemisega, et ta ei hakka kunagi enda piiridest üle minema. Teda on vaja natukene sundida, et ta näeks, kus kohas piirid asuvad. Piiride kompamine on oluline."

Kuidas paar aastat Fordiga võistelnud Gustav Kruuda autoga kohanenud on? "Väga hea auto! Just sõitma õppimiseks väga hea. Hoog ei lähe nii kiireks, aga hoogu siiski on. Saab hästi õppida, kuidas trajektoori hoida ja üldse rallit sõita. Auto jõud minust üle ei käi, aga auto maksimumi võtmiseni on veel palju minna. Eestis on arvatavasti vähe neid, kes maksimumi võtaks. Sander (Pärn - toim.) eelmisel aastal sai lähedale sellele. See auto suudab palju, kuigi on nõrk ja väike."

"Alguses 300-400 km sõitsin ringradade peal, kui olin 14-aastane. Seda oli vaja, et aru saada, kuidas auto käitub. Üle-eelmise aasta lõpust hakkasin rohkem sõitma ralliteedel ja testima metsa vahel. Poolteise aastaga on areng tohutult palju suurem, kui oli aasta enne seda."

Kuna tema vend võistleb edukalt neljarattaveolise autoga, siis kas Gustav Kruudal pole kiusatust seesuguse võistlusauto rooli pääseda? "Ei," on ta resoluutne. "Kui minna liiga vara aste kõrgemale, ei arene enam edasi. 16 aastat vanust on ikka natuke vähe, et minna järgmisele tasemele. Proovin enne sellest autost võtta, mis võtta annab."


Gustav Kruuda - Ken Järveoja Võrumaa talverallil. Foto: Rando Aav