Taavi Niinemetsale veoautorallis ajalooline tiitlivõit

Tänavu selgitati pärast seitsme aasta pikkust pausi veoautorallis taas Eesti meistrid. Tegu on mõneti märgilise sündmusega, sest täpselt 50 aastat tagasi selgitati tiitlivõitjad sel alal esmakordselt.

1958. aastal algas autospordi minek massidesse ja vabariigis hakati korraldama mitmesuguseid võistlusi. Autojuhid avastasid, et on võimalik tööauto roolis rinda pista teise autojuhiga ja seda võimalust hakati kasutama - sõiduautojuht konkureeris sõiduautojuhiga, veoautojuht veoautojuhiga. Tööauto oli, bensiini oli, ametiühing soosis ja asutuse kehakultuurikollektiivi samuti ning ettevõtte direktor andis nõusoleku.

Veokatega sõideti autorallit esimest korda 1959. aastal. Enne seda korraldati vabariigis autorallisid vaid sõiduautodele. Kõik oli siis algeline, võistlejaile anti pool tundi enne starti marsruutkaart ja raja skeem, millel olid ajavõtukontrollpunktide asukohad. Samal aastal korraldati ka Tallinna linna esivõistlused autorallis veoautodele, kus võitjaks tuli Uno Aava koos Rein Kaeraga autol GAZ-51. "Võistlus oli ühepäeva autoralli, pikkusega üle 600 km. Lisakatseteks olid: slaalom, vigursõit, kiiruslõik jne. Distantsi läbimise arvestus käis võistlusauto hodomeetri näidu järgi. Keskmine kiirus oli antud madal, nii 50 km/h," räägib endine rallimees Uno Aava.


Uno Aava ja Rein Kaera oma võistlusauto kõrval. Uno Aava erakogu.

Eesti veoautoralli meistrite selgitamiseni jõuti esmakordselt 1964. aastal. Toonased meistrivõistlused toimusid talvel paksu lume ja lumesajuga. Start anti Paidest, kuid rallirada kulges ka Lõuna-Eesti teedel. See oli kahe päevane ralli, kilometraažiga vähemalt 1800 km, kus võistlejad sõitsid kumbki ca 70-80 km "ühemeheringi". Võitis selle ralli Tartu Autobaasi ekipaaž Heino Viira - Väino Nemvalts. Tookordsel rallil ametnikuna ametis olnud Uno Aava meenutuste järgi oli tartlaste võistlusautoks ZIL-585 kallur. Teise koha saavutasid Viktor Mihkle - Osvald Kaerlepp Paide Autobaasist. Osvald Kaerlepp oli autobaasi direktor, hilisem ENSV autotranspordi ja maanteede ministri esimene asetäitja. Nemad sõitsid autol ZIL-585. Kolmandad olid Aarne Õunap - Arno Kukk Viljandi Autobaasist, kallurautol GAZ-93. Uno Aava sõnul kasutati autorallidel võistlemiseks eelistatult kallurautot, kuna see oli lühem ja vigursõitu oli parem teha.

Järgmisel, 1965. aastal peeti Eesti meistrivõistlused veoautode arvestuses ainult naistele. Võitjaiks tulid Malle Maremäe - Külli Kalmus Kalevist.

Nagu 1960. aastatel, selgitati vabariigi meistrid veoautorallis ühe sõidu põhjal ka järgmisel aastakümnel. Teiste hulgast paistsid 1970. aastatel silma Raplamaa autosportlased, iseäranis Rapla Autobaasi nr 19 töötajad. Mõneti oli põhjuseks asjaolu, et tollane autobaasi direktor Agu Sisask soosis autosporti. Autobaasi sõitjaist kõige edukamaks osutus kallurijuht Viktor Ivanov, kes tuli veoautorallis Eesti meistriks neljal korral. Neist kolmel korral jõudis Rapla linna kodanik tiitlivõiduni koos Jaan Metssaluga, kes oli sama autobaasi peainseneri asetäitja varustusalal. Aktiivse rallisõitjana 11 aastat tegutsenud Metssalu on käesoleval ajal Rapla Bussipargi juhatuse esimees.

Mitte vähem kehvemalt ei sõitnud töökoja vahetusmeistrid Arvi Sepp - Taivo Kuusing. 1971. aastal, mil Taivo Kuusing luges legendi Arvi Bachmannile, arendati "vana Molotoviga" ehk GAZ-51-ga märkimisväärset kiirust. Kiisalt alanud ralli viimasesse ajavõtukontrollpunkti Raplas sisenesid nad paraku lubatust varem, teenides ajakaristuse. "Kõvasti sõitsime," meenutab Taivo Kuusing. "Teised jäid viimasesse A-sse hiljaks, aga meie jõudsime kaks minutit varem. Mina arvutasin valesti. Selle tõttu jäime kolmandaks."

Kuusing, erinevalt Ivanovist, ühtegi tiitlivõitu veoautorallis ei saavutanud. "Ivanovi edu saladus oli nahaalsus. Ta oli pealegi keevavereline mees - kas mullas või kullas. Mina olin igavene teine," jätkab nii kaardilugeja kui roolimehena veoautorallidel osalenud Taivo Kuusing. "Võistkondlikus arvestuses olime alati esimesed, kui välja läksime. Kolmest autost kahe tulemus läks arvesse."

Kuusing, muide, osaleb 74-aastasena praegugi autospordivõistlustel. "See aitab reaktsiooni hoida. Ja pärast võistlust on hea olla," põhjendab ta. "29. novembril alles käisin Audru ringrajal võistlemas. Ja sel kuul on veel vähemalt üks võistlus ees," jätkab Raplamaa mees, kes omal ajal veoautoralliga tegi lõpparve, kui läks autobaasist ära: "Läksin Kehtna kooli ja hiljem lõpetasin Tartus EPA. Seejärel määrati mind Lokuta kolhoosi esimeheks."


1975. a Eesti meistrivõistluste järel tehtud foto. Vasakult: Viktor Ivanov, Kalev Kuljus, Taivo Kuusing, Arvi Sepp. Erakogu.

See on Kuusingu ja Sepa teene, et tänaseni kõige enam veoautoralli meistritiitleid võitnud Ivanov võidusõiduga tegelema hakkas. "Arvi ja Taivo tegid mulle ettepaneku: sa oled kibe käsi sohver, tule rallit sõitma. Sealsamas oma laua peal näitasid nad, kuidas legendi lugeda ja keskmist kiirust välja arvestada. Nii see alguse sai. Alguses käisin rallisid vaatamas. Sain parajasti uue kalluri. No andis ikka juhtkonnalt luba lunida, et uue ZIL-iga rallile minna! Kuna mul avariisid polnud ja kõik teadsid, et olen hea autojuht, siis direktor andiski loa. Oli aasta 1970. Esimene ralli toimus sama aasta maikuus Keilas. Seal oli järske tõuse, mis valmistasid paljudele raskusi. Minu veel sissetöötamata mootoriga ZIL aga sai tõusudega hakkama. Igatahes sain diplomi. Nüüd oli hammas verel," meenutab Ivanov.

"1975. aastal sai asja juba päris tõsiselt võtma hakatud. Eesti meistrivõistlused toimusid Raplas. Autobaasi vastas üle tänava, seal, kus praegu bensiinijaam, oli üles rivistatud üle 100 veoauto. Mina ja Kalev Kuljus tulime Eesti meistriteks, Arvi Sepp ja Taivo Kuusing võitsid hõbemedali. Osavõtjate hulgas käis jutt, et Rapla mehed teevad sohki. Siis aga tulid järgmise aasta võistlused Vokal. See oli jumala võõras koht, polnud aimugi, kus see asub. Nüüd sõitsin Jaan Metssaluga. Ja me võitsime, lõime teisele kohale tulnud Märjamaa mehi Mennot ja Noodet 40 sekundiga. Meie baasi mehed Sepp ja Kuusing võtsid kolmanda koha. Nüüd polnud enam kellelgi õiendamist Rapla meeste sohitegemise pärast."

Üheks edukamaks oli Raplamaa meestele 1976. aasta. Toona läks oktoobris peetud veoautode ralli meistrivõistlustel Raplamaale kolmikvõit: võitsid Viktor Ivanov - Jaan Metssalu, teised olid Juhan Noode - Jüri Menno KEKi Märjamaa osakonnast ning kolmandad Arvi Sepp - Taivo Kuusing. Lisaks spetsiaalautode klassis võitsid hõbemedali Rein Sarapuu - Mart Eenola.

1979. aastal Põlvamaal peetud 377 km pikkusel rallil, kus oli 6 katset, finišeerisid võitjaina Viktor Ivanov - Jaan Metssalu. Ivanov põhjendas toonast edu asjaoluga, et eraldi treenida ei olegi tarvis, sest tööga seotult tuleb tal autorooli keerata ning lisaks osalevad nad sõiduautode rallidel. Rallist võtsid osa ka Moskva Lihhatšovi nimelise autotehase sportlased, vennad Bolšihhid, kes katsetasid Eesti käänulistel kruusateedel veoautot ZIL-130. Põhiliselt sõideti sel perioodil veoautorallidel võidu autodega GAZ-51 ja GAZ-52.


Viktor Ivanovi ja Jaan Metssalu võitusid kajastati omal ajal nii kohalikus ajalehes kui ka riiklikes väljaannetes.

"See oli ka minu karjääri viimane veoautoralli," jätkab Viktor Ivanov meenutusi. "Me ei võtnud autoga midagi ette, otsustasime distantsi lihtsalt läbi sõita. Tookord ütlesid kadunud Kaarel-Ain Viirok ja Urmas Viikmäe: nüüd, Viki, teeme sulle ära! Olin nõus: küllap teete. Aga midagi polnud teha, tulime Jaaniga ikka võitjateks!" Jaan Metssalu täpsustab: "Seekord esitati protest ja tehniline komisjon kiskus esimeste hulka tulnud autode mootorid lahti. Meie mootor tiriti pulkadeks, teistel piirduti karburaatorite uurimisega. Põhimõte oli selgitada, kas mootorid on forsseeritud. Mis oli tagajärg? Meie jäime esikohale edasi. Järgmiste kohad tühistati ja viiendaks tulnud Harry Nahkur sai niiviisi teise koha."

Viimased Eesti meistrivõistlused veoautorallis peeti 1981. aastal Jõgevamaa teedel. Startis 60 veoautot. Rapla rajooni sportlased võitsid siis võistkondliku esikohakarika. Aastail 1982-1993 veoautorallis Eesti meistreid ei selgitatud.

1990. aastate keskel andsid rallidel lisaks Raplamaa meestele tooni Hiiumaa rallisõitjad. Kuigi 1994. aastal jõudsid tiitlivõiduni Tartumaa mehed Sulev Karlson - Jüri Ansper, kuulusid hõbe ja pronks hiidlastele. Nagu võistlejad ise ütlevad, kujunes veoautode ralli üheksakümnendatel sageli Rapla ja Hiiu maavõistluseks.

1995. aastal võtsid hiidlased kulla ja hõbeda. Aasta varem meistrivõistlustel koos Harri Katteliga teise tulemuse kirja saanud Ats Remmelg tuli meistriks koos Meelis Pielbergiga, tema vend Agu Remmelg koos Tõnu Suusteriga oli teine. Ats Remmelgu hinnangul konkurents tol perioodil enam väga tihe ei olnud, veoautosid oli kümmekond. 1993. aasta lõpul Hiiumaa ja seejärel Paide ralliga oma võistluskarjääri alustanud Ats Remmelg sõitiski veokaga rallit aktiivselt kuni tiitlivõidu saavutamiseni. "1996. aastal istusin juba venna kõrval, sest samal perioodil hakkasime mulle esimest null-kaheksat ehitama," räägib ta. Miks otsustas Ats Remmelg tookord pisema auto rooli istuda? "Kõik tuleb elus ära proovida," on tal vastus valmis.

Kas omal ajal vendade Liukanenide, Hannes Türnpu, Aare Müili ja paljude teiste rallisõpradele tuttavate meestega koos võidu sõitnud hiidlane võiks taas rajale naasta? Umbes nii, nagu Raplamaalt pärit Veiko Liukanen ja Toivo Liukanen otsustasid mullu pärast 10-aastast võistluspausi ralliteedele tagasi tulla. Remmelg tunnistab, et ei tea: "Käiakse peale küll, et tule sõitma. Aga ma ei ole mitu aastat võistelnud! 2011. aasta talvine Võru ralli oli mulle viimane."

Aastal 1996 jõudis veoautorallis oma esimese tiitlivõiduni Märjamaa rallitiimis sõitev Aare Müil, kes võtab siiani üksikutest võistlusest osa. "Ma ei tahaks spekuleerida, mis saab tuleval hooajal. Hing ihkaks muidugi võidu sõita. Peame plaane tegema kaardilugejaga. Sõitmiseks on ju vaja aega leida. Kui oled üle 20 aasta alaga tegelenud, siis tead, kuidas tuleb asju ajada. Ei ole nii, et võtad garaažist auto ja sõidad. See eeldab tööd ja tegemist, kui tahta esikohale sõita," räägib Müil. "Järgmisel aastal on viis etappi, millest neli läheb arvesse. Terve suvi oleks seega sisustatud."


Aare Müil ja Tiit Vanamölder rallil 17 aastat tagasi. Ed Lauri foto.

Kahekordne rallimeister Aare Müil ütleb, et Eesti Autospordi Liidu poolt oli see väga positiivne samm, et tänavusest hooajast otsustati taaskord veoautorallis meistritiitel välja mängida: "See motiveerib rohkem. Meister on meister! Kuigi mina olen võtnud seda karikasarjas osalemist sama pulgaga, parim tuleb ikka välja, kiireim võidab. Rajale lähed ju võitma! Aga meistrivõistluste staatus, jah, see on positiivne. Loodan, et järgmistel aastatel on veel pikem stardirivi."

Sel aastal käis veokaga meistrisarjas punkte jahtimas 15 võistluspaari. Seejuures esikolmikus olid jälle eranditult Raplamaa autosportlased: 1. Taavi Niinemets - Marco Prems, 2. Tarmo Silt - Raido Loel, 3. Kaido Vilu - Andrus Markson.

"Läbi aegade on kuidagi nii olnud, et meil Raplamaal on veoautosport populaarne," jätkab Aare Müil. "Kui kusagil on hakatud alaga tegelema, on see uusi tulijaid juurde meelitanud. Kui olin väike poiss, siis sel ajal igal nädalavahetusel midagi toimus. Olid lumerajad, kus rallimehed sõitsid. Põhja-Eestis olidki rohkem rallimehed, lõuna pool sõideti veoautokrossi. Ega meie kandist keegi väga krossi sõitmas ei käinud. Aga ralli ja lumerajaautosid oli palju."

"Kui mina alustasin, 1991. aastal Jaanirallil, siis oli stardis 42 veoautot. Üle poolte ekipaažide olid Raplamaalt. Hiiumaa sõitjate rohkus lõi välja aastatel 1993-1999, kuna 1992. aastal pärast eesti krooni tulekut ja kolhoosi korra lagunemist jäi sõitjaid oluliselt vähemaks, kuskil 10 kanti, aga Hiiumaalt oli ikka 5-6 autot," jätkab ta. "Uued ekipaažid on tulnud kuidagi kellegi kaudu. Kes on kellele olnud mehaanik ja nii. Kui mina sõitsin, siis Rait Sinijärv (samuti Märjamaalt) käis kaasas ja hakkas sõitma. Marco Lee sõitusid käis vaatamas Taavi Niinemets, kes hakkas ka sõitma..."

Sel aastal sõitis Juurust pärit Taavi Niinemets nii hästi, et kindlustas endale veoautorallis Eesti meistritiitli. Seejuures autoga, millega on veoautorallis kahel korral meistriks tulnud Hannes Türnpu. "Auto sai ostetud 2010. aastal Raik-Karl Aarmalt. Minu kätte jõudes oli autost järel vaid kest, millest pooleteise kuuga valmis sõprade abiga praegune võistlusauto. Esimene sõit selle autoga oli 2010. aasta Saaremaa rallil," täpsustab Niinemets.

"Perekonnas autosportlasi ei ole olnud, aga huvi autospordi vastu tekkis ilmselt sellest, kui lapsena sai tihti isaga igasuguseid võistlusi vaatamas käidud. Huvi kiiresti sõitmise vastu on mul olnud terve elu ja kuna siinkandis on veokaga sõitmine populaarne, siis saigi ükspäev otsustatud, et tuleb auto muretseda," räägib 33-aastane rallimeister, kes esimest korda veokaga võistles 1996. aasta talvel Juurus lumerajal, kui Helmut Uusmägi lubas ta oma auto rooli. "Enne võistlema hakkamist sai käidud Helmut Uusmägile ja hiljem Marco Leele kaasa elamas, viimast ka mehaanikuna võistlustel aitamas."

Marco Lee on aga see mees, kes sai ennast pikka aega nimetada veoautoralli viimaseks maailmameistriks. Aastail 2005 ja 2006, mil viimati Eestis veoautoralli meistrid selgitati, tuli ta võitjaks ning kuna maailmas teadaolevalt samasugust spordiala mujal ei harrastata, oli selline nimetus ka põhjendatud. Vahepeal Leega samas majas elanud Niinemets on nüüd aga uus meister. "Ta võttis mu tiitli ära jah," muigab Lee. "See teeb samas heameelt, et jälle meistreid selgitatakse ja et boonusena võit Juurusse tuli." Lee usub, et Niinemetsa edu võti peitub sõiduoskuses: "Ta saab aru, mis moodi sõitma peab. Legendi taga on asi. Auto ei ole seejuures nii oluline."

Rallidebüüdi tegi värske tiitlivõitja 2007. aasta Saaremaa rallil. "Sai see teoks tänu Ants Kristallile, kes meeltesegaduses lubas meil Esko Allikaga seda kasutada. Rallilt naastes oli auto päris kõver," lausub Taavi Niinemets, kellele esialgu jagas näpunäiteid Elmo Allika.



Nüüdseks veerandsajal rallivõistlusel osalenud mees räägib, et kui sai selgeks, et 2014. aastal antakse jälle veoautorallis Eesti meistritiitel, seadis ta endale kõrgeima võimaliku sihi. "Tiitel oli eesmärk," kinnitab Taavi Niinemets, kes saavutas võidu koos kaardilugeja Marco Premsiga. "Esko aja puuduse tõttu enam kaarti lugeda ei tahtnud. Pärast erinevate variantide kaalumist pakkusin kaardilugeja kohta kõigepealt Marco isale. Kuna tegu on ka väga hõivatud inimesega, ütles ta, et poeg Marco võiks asja proovida. Koostöö Marcoga on klappinud väga hästi."

"Tänavuse hooaja kõige õnnestunum ja probleemivabam võistlus oli meile Viru ralli. Tehnika pidas ilusasti kõik katsed vastu ja ise ei soperdanud ka midagi ära," jätkab Niinemets, kes mitmel rallil oli kimpus lagunema kippuva autoga. "Harju rallil purunes rehv ja kaks piduritrumlit. Estonia rallil läks esimesel katsel kohe käigukast katki, jäi ainult kolmas käik. Hoolduses sai paigaldatud varu käigukast, aga ka sellel olid käiguvahetuse probleemid. Saaremaa ralli umbes poole peal avastasime, et väntvõlli otsas oleva rihmaseibi kuuest kinnituspoldist viis on pooleks. Aga õnneks oli see üks polt tubli ja pidas lõpuni vastu," räägib ta.

Kas ja kui palju on ralliveokad muutunud ajast, mil siinsetel teedel valitsesid Marco Lee ja Rein Jõessar? Niinemetsa hinnangul viimase 10 aastaga autod kiiremaks muutunud ei ole, küll aga vastupidavamaks, sest enamuses kasutatakse GAZ-53 jõuallikat. Veoautodele GAZ-51, mida hakati tootma läinud sajandi 40. aastate teises pooles, olevat veel täiesti võimalik varuosi leida. "Või kui tõesti ei leia, siis saab ise teha," teab Niinemets.

Huvitav, kumb Juuru roolimeestest pidi tiitli võitmiseks rohkem pingutama, kas Marco Lee 8 aastat tagasi või Taavi Niinemets nüüd? "Ei oska öelda, kumb rohkem pidi, aga ilma pingutamata meistriks ei saa," läheneb ta teemale filosoofiliselt. Taavi Niinemets ei kavatse tuleval aastal leppida tänavusest kehvema tulemusega: "Praeguse plaani järgi püüame kaitsta enda meistritiitlit!" Sel aastal koos Raido Loeliga hõbemedali välja teeninud Tarmo Silt sõnab, et võitjate edu üllatusena ei tulnud, kuid uuel hooajal on temagi sihiks tiitlivõit. Kes teab, äkki üllatab hoopis tänavu debüüdi teinud ja hooaja viienda kohaga lõpetanud Rainer Tuberik, kes kõigele lisaks on Marco Lee sugulane.

"Mul on ka tuhin peal," kommenteerib Marco Lee. Kas ta plaanib 2015. aastal noorematele konkurentsi pakkuda? "Poisid ehitasid auto otsast peale uuesti üles. Minu autol on uus värv peal. Enam kameeleoni ei tule, nüüd on roheline. Aga kas ma sõidan? Seda ei tea keegi!"

---

Eesti meistrid veoautorallis

1964 Heino Viira - Väino Nemvalts (Autobaas nr 20)
1965 Malle Maremäe - Külli Kalmus (Kalev)
1966 Heino Sepp - Toomas Bernstein (ETKVL TSK)
1967 Avo Õunap - Toomas Mändvee (Viljandi Autobaas)
1969 Toomas Bernstein - Madis Possul (ETKVL TSK)
1970 Kaupo Virk - Aino Saareoks (Autobaas nr 16)
1971 Kaupo Virk - Aino Saareoks (Autobaas nr 16)
1972 Raivo Runnel - Endel Peets (Paide Autobaas)
1973 Jüri Koppel - Silver Albert (Autobaas nr 3)
1974 Kaupo Virk - Aino Saareoks (Tallinna Autoveod)
1975 Viktor Ivanov - Kalev Kuljus (Rapla Autobaas)
1976 Viktor Ivanov - Jaan Metssalu (Rapla Autobaas)
1977 Tõnu Must - Olev Meemann (Autobaas nr 3)
1978 Viktor Ivanov - Jaan Metssalu (Rapla Autobaas)
1979 Viktor Ivanov - Jaan Metssalu (Rapla Autobaas)
1980 Aare Ind - Andrus Lepa (TSK Sõprus)
1981 Aare Ind - Andrus Lepa (TSK Sõprus)
1994 Sulev Karlson - Jüri Ansper (ITÜ Rebella)
1995 Ats Remmelg - Meelis Pielberg
1996 Aare Müil - Tiit Vanamölder (Märjamaa Rally Team).
1997 Aare Müil - Tiit Vanamölder (Märjamaa Rally Team)
1998 Hannes Türnpu - Jaanis Lõppe (SK Villu)
1999 Hannes Türnpu - Jaanis Lõppe (SK Villu)
2000 Priit Liblik - Ivo Ligi (SK Villu)
2001 Raivo Prukner - Alari Maidla (SK Villu)
2002 Raul Viik - Henn Jürgenthal (Cueks Racing)
2003 Jaan Mölder - Sven Põder (JR Racing Team)
2004 Jaanus Ligur - Aivar Kender (AMK Ligur Racing)
2005 Marco Lee - Rein Jõessar (AMK Ligur Racing)
2006 Marco Lee - Rein Jõessar (AMK Ligur Racing)
2014 Taavi Niinemets - Marco Prems (GAZ Ralliklubi)