Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
... > Tänavu möödub 40 aastat esimesest Tehumardi rallist |
|
Tänavu möödub 40 aastat esimesest Tehumardi rallist
40 aastat tagasi tehti Saaremaal algust Tehumardi nimelise autoralliga, tähistamaks Nõukogude armee poolt rasketes lahingutes saavutatud võitu hitlerlaste üle. Lühidalt öeldes, sõit oli pühendatud Eesti NSV vabastamise aastapäevale.
Esimese rallivõistluse "Tehumardi 74" idee autoriks olid tollase Autotranspordibaasi nr 11 tehnikaspordi entusiastid Aleksander Tiidus ja Slavik-Sander Bõstrov (fotol). 1974. aasta 24. novembril startis distantsile pikkusega 354 km 50 autot, neist sõidu lõpetas 48. Lisakatseteks olid vigursõit, slaalom, granaadivise täpsusele ja rattavahetus. Rahvaralli võitsid autol VAZ 2101 võistelnud Toonart Rääsk ja Urmas Silm. Rääsk muide võistles 30 aastat hiljem taas Saaremaa rallil, tehes selle 2004. aastal kaasa Ramon Lindali kaardilugejana.
"Esimene võistlus oli tolle aja mõistes rahvaralli ja sportliku autoralli hübriid," selgitas Rääsk. "Lisaks rattavahetustele ja vigursõitudele läbiti aja peale teatud teelõigud. Tollane ralli oli üritatud teha üsna progressiivne ja võin öelda, et see oli hea sõit," on esimese Saaremaal peetud ralli võitja meenutanud.
Esimene sportralli korraldati Saaremaal 1975. aasta 17.-18. detsembril. Selle võistluse võitsid Volgal sõitnud Valter Hännikainen - Meinhard Paas spordiklubist Tempo. Kolmekümnest sõiduautost lõpetas 12. Veoautodel olid kiireimad Arno Maidla - Raivo Kolk Tallinna Autovedudest, Saaremaa mehed Vello Õunpuu - Ivo Vaher olid teised. 48-st startinud veoautost lõpetas ralli 18.
VAZ 2101 baasil ehitatud võistlusautol sõitnud Toonart Rääsk tuli sportlikul rallil esimeseks 1976. aastal. Sel aastal pakkusid Saaremaal esmakordselt konkurentsi ka Läti sõitjad. "Kui tihe konkurents tollal oli, seda on raske öelda. Esimestel võistlustel see väga tihe ei olnud, kuid sportlikel rallidel oli konkurents kõvem. Siiski ei saa neid rallisid üks-üheselt võrrelda," ütles Toonart Rääsk. "Kindlapeale oli tol ajal kohal enamik Eesti sõitjaid, nii rahvarallil kui ka sportlikul rallil," lausus ta. "Järgmistel rallidel oli eliit aga rajal. Toonaseks põhirivaaliks võib kindlasti pidada Vello Õunpuud," lisas Rääsk. Saaremaa mees Vello Õunpuu tuli koos Ivo Vaheriga 1977. aastal esmakordselt ka ralli võitjaks.
Algaastatel peeti kaks rallit aastas, üks rahvaralli või veoautoralli, teine sõiduautoralli. Üldse peeti kolm rahvarallit ja neli sportlikku rallit, kus osalesid ainult veoautod.
Ralli algusaegadel peeti erakordselt tähtsaks selle korraldamise ajastamist mitmesuguste tähtpäevade puhuks. Nii rõõmustasid organisaatorid näiteks 1977. aastal parteifunktsionääre sellega, et võistlus pühendati Suure Oktoobri 60. aastapäevale ja Saaremaa vabastamise 33. aastapäevale. Ajaliselt langes ralli kokku veel Leninliku Komsomoli sünnipäevaga ning autotransporditöötajate päevaga. Traditsioonikohaselt soovis ralli organiseerimiskomitee esimees, Kingissepa rajooni täitevkomitee esimehe asetäitja ja sõjaveteran Martin Truu autosportlastele: "Mürsukild kummi!"
On märkimisväärne, et just sel aastal võeti esmakordselt mõõtu vastvalminud 3,1 km pikkusel Upa ringrajal ehk kõnepruugis Upa kolmnurgal. Kui veoautod läbisid avakatsel kolm ringi, siis sõiduautod kümme. Erinevalt tänapäevasest ralliformaadist oli tollal tegu ühisstardiga, kus kõrvuti läks stardijoonelt rajale mitu autot.
Aasta-aastalt kasvas Tehumardi ralli nime kandnud võistlus Eestimaa üheks populaarsemaks autospordiürituseks. Viie aasta vältel korraldasid saarlased kümme rallit nii sõidu- kui ka veoautodele. Aastal 1979 jõuti järjekorranumbrilt kümnenda rallini. Tollal juunikuu esimesel nädalal peetud võistlusele toodi sisse üks oluline muudatus - esmakordselt Tehumardi ralli ajaloos lähetati võistlejad teele linna keskväljakult, kust aasta varem oli alanud "Estonia" ralli. See traditsioon on väikeste eranditega säilinud tänapäevani. Vahepealsetel aastatel on rallit alustatud näiteks ka Salmelt - seda ajal, mil hulk lisakatsetest sõideti endiselt Sõrve poolsaarel.
Aastal 1980 viidi võidusõit läbi hilissügisel. Kuigi jätkus traditsioon avada ralli võistlusmasinate rongkäiguga läbi linna ja miitinguga pargis fašismiohvrite ühishaua juures, viidi võistlus esmakordselt läbi päeval ja rahvusvahelise võistlusmääruse järgi. Võistlusrada läbis endiselt kaitselahingute ja saarte lõpliku vabastamisega seotud paiku.
Viieteistkümnenda Tehumardi rallini jõuti 1982. aastal. Registreerus sellele võistlusele 110 ekipaaži, neist starti lubati 80. Aasta hiljem soovis rallil osaleda juba üle 130 võistluspaari, sealhulgas külalisvõistlejad nii Moskva, Togliatti kui ka Iževski autotehastest. Aastaid ei ole Iževski mehed enam Eestis võistelnud, küll aga oli tehasetiim tänavu esindatud Leedus "300 Järve rallil".
Soomlased lõpetasid 18 aastat kestnud eestlaste valitsemise
Kuigi läbi aastate oli Saaremaa rallil kihutanud AZLK ja VAZ tehasesõitjaid, jäi võit neile püüdmatuks. Ka 1989. aastal võistelnud kaugeimad külalised Tšeljabinskist ja Vladivostokist ei suutnud meie ralliparemikule vastu astuda. Kuni 1992. aastani võidutsesid rallil eestlased, kuid järgmisel aastal saavutasid üldvõidu esmakordselt külalisvõistlejad. Vahest rohkem elevust tekitas aga neli aastat varem Saaremaa teedel kihutanud 0-auto Peugeot 205 GTi, millega sõitis soomlane Sampsa Junnila, kaardilugejaks Timo Tuominen.
Alates 1993. aastast kanti ralli rahvusvahelisse võistluskalendrisse ja hakkas kandma Saaremaa nime. Sellest aastast alates on rallist osa võtnud paljud skandinaavia rallisõitjad. Sel aastal saavutasid esikoha Eija Jurvanen - Tomi Tuominen, aastail 1995-1996 jõudsid võiduni Sebastian Lindholm - Pertti Lahtinen. Aasta hiljem lõpetasid põhjanaabrite valitsemise libedail teedel ja kitsaste kiviaedade vahel sõidetud rallietapil Markko Märtin ja Toomas Kitsing. Välisvõistlejaist on Eesti ühe tuntuma autoralli uuel aastatuhandel võitnud Juho Hänninen - Marko Sallinen, Thomas Schie - Ragnar Engen, Andreas Mikkelsen - Ola Floene, Mads Østberg- Jonas Andresson ning Aleksei Lukjanuk - Aleksei Arnautov.
Klassikalised kiiruskatsed
1988. aastal ohutusautoga raja läbinud soomlased Junnila ja Tuominen ütlesid pärast sõitu, et võistlus oli parem kui Old Toomas Rally, kuid sõitu Upa ringrajal nad heaks ei kiitnud. Aastaid sel rallil peakohtuniku ametit pidanud Slavik-Sander Bõstrov lubas toona, et järgmiseks aastaks tehakse Upa katse pealtvaatajate ohutuse tagamiseks ringi. Mõni aeg hiljem otsustati seda publikule väga atraktiivset katset mitmesugustel põhjustel enam mitte korraldada.
1980. aastal sai alguse traditsioon, et üks kiiruskatsetest korraldatakse linnatänavail. Omalaadset võidusõitu Kingissepa linnas võeti kui ala populariseerimist ja propageerimist elanikkonna hulgas. Esiti olid mitmed endised autospordijuhid linnavõistluse vastu, kuid saarlased tõestasid selle ohutust. See algatus sai heaks eeskujuks uute võistlusvormide otsimisel.
Läbi aastakümnete on linnakatse trass kulgenud põhiliselt linnuse ligidal linnapargi ääres. Kuigi mitmel aastal nn linnakatset sõidetud ka ebatraditsioonilistel tänavatel, siis sel aastal on majanduslikel kaalutlustel selle korraldamisest loobutud. Linnatänavailt ei jää ralli eemale siiski mitte esmakordselt.
40 aasta jooksul on tulnud ette ka olukordi, kus ralli ärajäämine tervikuna on olnud pehmelt öeldes küsimärgi all. Õnneks ei ole saarlased jonni jätnud korraldavad rallit raskustele vaatamata edasi. Seoses mitmete kruusateede asfalteerimisega ja eraomandi tekkimisega vähenes "uuel ajal" kiiruskatseteks kasutatavate teede hulk. Saarlased osutusid sellega seoses pioneerideks paarisraja loomisel ja juba 2002. aastal lisandus lisakatsete nimistusse Oriküla superlisakatse. Alates 2008. aastast ei ole see kiiruskatse Saaremaa ralli kavasse kuulunud, küll on aga viimastel aastatel samas kõrval asunud ralli hooldusala.
Juba 70ndatel aastatel kiiruskatsete läbiviimiseks sobivaks peetud Kaugatoma rannatee on jäänud tänaseni kiiruskatsete nimekirja. Nagu kinnitavad võistluse korraldajad ja rallisõitjad, siis Kaugatoma - Toomalõuka lisakatse on klassikaline ega puudu üheltki Saaremaa rallilt. Ikka ja jälle on just seda rajalõiku palistanud rohkearvuline pealtvaatajaskond. Omal ajal peeti koguni arvestust, kellele kuulub selle katse läbimisel rajarekord.
Tehumardi rallil osalenute koosviibimine
Kui Tehumardi autorallist välja kasvanud Saaremaa rallit korraldab tänavu 10.-11. oktoobril MTÜ Saaremaa Ralli, siis MTÜ Tehumardi Ralli planeerib kuu aega enne läbi viia Tehumardi rallil osalenute kokkutuleku. Ka sel üritusel osalejad saavad sõita legendaarsel Kaugatoma kiiruskatsel. Seda teelõiku läbivad kokkutulekul osalejad etteantud keskmise kiirusega ja katse finiš on seejuures määratlemata.
Tehumardi autorallil osalenute kokkutulek toimub 13. septembril Salme vallas Tehumardi Puhkekülas. Selle sündmuse eesmärk on organisaatorite sõnul Tehumardi ralli tähtpäeva tähistamine, meenutatakse algusaegu ja võetakse omavahel mõõtu mitmel alal. Kokkutulekul esikohale tulnud meeskonda autasustatakse SPA tuusikuga kahele.
"See peaks tore olema, kui saab endiste kaaslastega nostalgitseda. On ju meeldiv koos tunda, et me oleme ka asja sees olnud ja aidanud kaudselt kaasa praeguste liidrite tekkimisele, tegemistele – ma mõtlen rallis. Tundub, et sellest kokkutulekust võib välja kujunema hakata isegi mingi klubiline vorm, sest momendil oleme tõenäoliselt kõik huvitatud, et ralli areneks veelgi ja säiliks järjepidevus. Vaadake kasvõi, kui palju on praegu meie endiste rallistide lapsi, isegi lapselapsi rallide stardis. Aeg paneb kõik paika," lausus Bõstrov.
Päris algusaegadele tagasi vaadates nentis Bõstrov, et imestab seni Tiiduse geniaalse ettepaneku üle ralli nime suhtes, sest ainult sel moel said nad selle asja käima. "Algas see ju kõik hoopis teises riigis, kus kehtisid hoopis teised reeglid – seda esiteks. Ja teiseks – meie varjatud põhieesmärk ning punkt 2 tollases juhendis, oli propageerida ja arendada autosporti Kingissepa rajoonis ehk Saare maakonnas, on ju praktiliselt täitunud. Tõenduseks ainult kaks nime – algus Vello Õunpuu ja nüüd Ott Tänak. Aga kui palju siin vahel veel nimesid lisaks on! Seega, mitte ainult Saaremaal, vaid terves Eestis on minu meelest autosport tervikuna kogu sporditegemise tipus. Seega, olles kogu elu nii tööalaselt, kui ka hobina autonduses, jääb nüüd öelda, et viimase peal, sest mitte kõigil ei ole olnud sellist võimalust nagu minul, st elukutse ja hobi kattusid."
Vaata lisaks:
www.tehumardiralli.eu
|
|
|
|